Koduleht. Mental Health Volunteer Organization

"We believe in the importance of educating people about their mental health. More than just maintaining an individual’s sound mental system, this movement aims to extend support to people with anxiety and mental disorders. Mental health should always be prioritized and never neglected."

Kanada kodulehelt "Mental Health Volunteer Organization" (Vaimse tervise vabatahtlike organisatsioon) koosneb mitmest osast. Blogi osas võib leida postitusi alates sellest, kuidas suuhügieen mõjutab meie vaimset tervist kuni kuidas kliimamuutused mõjuvad laste vaimsele heaolule. Rubriigis "Educator" kirjeldatakse lühidalt, kuidas väljendub ärevus lastel, noorukitel ja täiskasvanutel. 

Vabas tõlkes täiskasvanute ärevushäire kirjeldus:

Ärevushäired võivad tekkida igaühel. Täiskasvanutel esineb ärevushäireid palju rohkem kui noorematel inimestel ja põhjus on: täiskasvanud puutuvad reaalsete probleemidega kokku rohkem kui noorukid.

Võimalikud tegurid:

• Täiskasvanud on altid stressile peaaegu kõiges – nii rahaliselt, emotsionaalselt kui ka vaimselt. Täiskasvanutel esinevad teatud probleemid, mis võivad põhjustada ärevust. Ärevust põhjustav stress võib kasvada stressist tööl, koolis, kodus ja isegi suhtes.
• Uimastisõltuvus, nagu ka kokaiini tarbimine, on üks peamisi põhjuseid, miks ärevushäired tekivad. Sel juhul on vajalik meditsiiniline rehabilitatsioon. Enamasti on pahedega patsientidel raske iseseisvalt paraneda. On väga soovitatav, et nende perekond ja eakaaslased oleksid esimesed, kes neid protsessi toetavad ja julgustavad.
• Pideva ravimi võtmine võib põhjustada kõrvaltoimeid, nagu ärevus. Liigne ravimite tarbimine võib olla halb mitte ainult füüsilisele tervisele, vaid ka vaimsele tervisele. Olge alati ettevaatlik ja vältige enesele medikamentoosse ravi määramist.

Kuidas ületada:

• Sotsiaalelu. Inimesed, kes teid alati toetavad ja julgustavad, on osutunud parimaks ravimiks; nii psühhiaatriliste häirete ennetamiseks kui ka raviks. Uste avatuna hoidmine uutele inimestele ja võimalus suhelda erinevat tüüpi inimestega aitab vähendada valdavat üksindust ja vabastada õnnehormoone, mis võivad ärevushoogude vastu võidelda.
• Tervislik eluviis. Liiga palju kohvi joomine võib suurendada ärevuse taset. Seda seetõttu, et kohv sisaldab kofeiini. Proovige juua kofeiinivaba jooke, et hoida oma pulss optimaalsel tasemel. Samuti treenige iga päev vähemalt 10 minutit, kuna see aitab kehal lõõgastuda ja seega võidelda stressiga. Kõrge veresuhkru tase võib samuti põhjustada ärevust. Selle vältimiseks tarbige rohkem puu- ja köögivilju ning vähendage süsivesikute ja rasvade tarbimist miinimumini.

Täiendavad ravimeetodid. Esimeste ärevushäirete tunnuste ilmnemisel on kõige parem otsida professionaalset abi. Ennetamine on palju parem kui püüda neid ravida. On tõestatud, et meditsiiniekspertide teraapia päästab enam kui 1/16 kogu elanikkonnast ärevuse ja paanikahoogude põhjustatud surmajuhtumite eest.

Kursus. Psühholoogiline esmaabi. Esmase abistaja roll kriisi sattunud inimese toetamisel

"Abistajana võid kuulda lugusid teiste inimeste valust ja kannatustest ning olla tunnistajaks surmale, vägivallale ja vigastustele. Abistajana võid tunda vastutusekoormat inimeste ohutuse ja nende eest hoolitsemise tõttu. On loomulik, et kõik need kogemused mõjutavad ka sind ennast."

Sotsiaalkindlustusameti e-kursus "Psühholoogiline esmaabi. Esmase abistaja roll kriisi sattunud inimese toetamisel" on interaktiivne ning lihtsate sõnadega kirjeldatud. Teades esmast infot kriisi sattunud inimese reaktsioonidest ning lähenemisviisidest, siis saab igaüks olla toeks kuni professionaalse abi saabumiseni. Lisaks lühikestele lugemise osadele sisaldab antud kursus mänge, harjutusi enda korras hoiuks, eriti kui oled esmareageerija. Lõpus on info, kuhu pöörduda kui läheb vaja mõne valdkonna spetsialisti nõuannet.

Mõned katkendid antud kursusest: 

• Eelkõige püüa leida tugevate šokireaktsioonidega inimesed, keda kindlasti üksi jätta ei tohi.
• Mõnikord piisab turvatunde loomiseks lihtsalt abistaja kohalolust.  
• Psühholoogilise esmaabi osutamisel ongi sinu roll eelkõige esimese turvatunde pakkumine oma kohaloluga ja toetava hoiakuga. Anna kannatanule aega end koguda ning ära survestada teda rääkima.
• Ootamatule traumaatilisele sündmusele reageerivad inimesed erinevalt. 
• Kriisi tõsidus sõltub inimese varasematest kogemustest. Mida üks inimene tajub mõõdukalt keerulise olukorrana, võib teises esile kutsuda ägeda kriisireaktsiooni. Isegi samale inimesele võib sarnane sündmus mõjuda erinevatel eluetappidel erinevalt. 
• Vahetus kriisisündmuses avalduvad šokireaktsioonid. Need kestavad enamasti mõnest minutist mõne päevani.  
• Šokireaktsioonile järgneb reaktsiooni- ehk läbitöötamisetapp, mis võib kesta kuid. Selles etapis toimub oma tunnetest ja olukorrast teadlikuks saamine, järk-järguline tagasipöördumine oma harilikku olekusse, otsides võimalust endise olukorra taastamiseks. 
• Šoki- ja reaktsioonietapile järgneb pikem läbitöötamise etapp, mis tipneb kriisist taastumisega.
• Tõrked kriisisündmuse läbitöötamisel võivad viia traumajärgse stressihäireni, kui inimene ei ole saanud õigeaegselt empaatilist toetust. 
• Psühholoogiline esmaabi on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuigi iga kriisis kannatanu ei pruugi vajada kõrvalist abi, on oluline olla kergesti kättesaadav neile, kes võivad toetust vajada. 
• Psühholoogilist esmaabi, mida meist igaüks võib pakkuda, osutatakse kriisisündmuse ajal ja vahetult pärast seda, pakkudes sündmuse käigus kannatusi kogenud inimestele inimlikku tuge ja praktilist abi. Oluline on vajadustepõhisus, praktilisus ja kiirus.
• Traumaatilises olukorras olevate inimestega kohtumisel meenuvad meile meie enda mälupildid ja tundes varasematest sarnastest sündmustest. Spontaanselt kipume siis oma kogemusi ja elamusi jagama hakkama (“Mul oli ka ükskord …”) Sellega surume aga kannatanu tunded maha, ei lase tal valu välja rääkida ja teeme tahtmatult hoopis kahju. See võib kannatanu kriisiga toimetulekut hoopis pikendada.
• Lähedase enesetapu korral oleme automaatselt ka ise kõrgendatud suitsiidiriskis. Sellisel juhul ei tohi jätta inimest üksi. Selleks ei pea läbi viima mingit sorti põhjalikku hindamist või analüüsi.
• Parim viis teada saada, kas kellelgi on enesetapumõtteid, on seda küsida. Mida otsesemalt seda küsid, seda selgema vastuse saad. Kui inimene ise võttis sinuga ühendust, siis ta juba piisavalt usaldab sind. Tunneb, et keegi hoolib.

Lõputöö. Motivatsioon ja töörahu ning nende tõstmise võimalused Lääne prefektuuri piirivalvebüroo Pärnu kordoni näitel

"Selleks, et töötajate omavahelised suhted ja töö tulem oleksid võimalikult efektiivsed, mängib tähtsat rolli ka juhi osalemine igapäevatöös. Pärnu kordoni töötajad ootavad oma juhtkonnalt oskust lahendada probleeme. Probleemide tekkimisel ei tohiks juht jätta kogu vastutust oma töötajate õlgadele. Hea juht oskab võtta vastutust kogu kollektiivi eest. Lähtudes oma uurimusest leiab autor, et töötajad ootavad oma juhilt võimet võtta vastutust ka siis, kui probleemi tekkimisel ei lasku süü otseselt juhile." Riho Õun

Riho Õun'a lõputöö "Motivatsioon ja töörahu ning nende tõstmise võimalused Lääne prefektuuri piirivalvebüroo Pärnu kordoni näitel" keskendub motivatsiooni olemusele ning selle seosele juhtidega. Ta kirjutab: "Paljud inimesed tänapäeval valivad just oma töökohti juhi järgi. Kui juht on organisatsioonis inimestekeskne ja hea suhtleja, siis on ka soov kuuluda sinna organisatsiooni suurem." Samuti ei jäta autor teisi valdkondi tähelepanuta. Näiteks tunnustus nii rahaline kui ka tänu, arenguvõimalused jne...

Mõned katked antud lõputööst:

• ... paljudel ametnikel on motivatsiooni puudus, neil ei ole piisavalt töötahet, et teha maksimaalselt kvaliteetset tööd, mis tagaks meie riigi sisejulgeoleku. Autori töö eesmärk: on välja tuua motivatsiooni ja töörahulolu tõstmise põhipunktid, neid kirjeldada ja tuua välja, kuidas neid igapäeva elus saab rakendada. 
• Selline olukord on täiesti abitu, kui tahad midagi saavutada, kuid sul ei ole midagi saavutamisväärset. Eesmärgi puudumine on ilmselt üks kõige hävitavam jõud, millega mõnel inimesel tuleb silmitsi seista.
• Autori arvates toob eesmärgi puudumine rahulolematuse, et seda vältida, peab inimene teadma, mida ta teeb ja, milleks ta midagi teeb. Eesmärk paneb tegutsema. Kui on kindel siht silme ees tehakse selle saavutamiseks kõik endast olenev. Eesmärk ja siht muudavad töö huvitavamaks. Huvitav töö tõstab motivatsiooni seda tööd teha.
• Kord loodud motivatsioon ei kesta igavesti. Protsess sarnaneb veidi õhupalli täispuhumisega: kui palli suud kinni ei seota, visiseb õhk sealt uuesti välja. Motivatsioon peab olema pidev protsess. Motivatsioon nõuab tunnustamist. Tunnustus võib võtta väga erinevaid vorme, aadlitiitlist tänukirjani, imetluse või lilledeni või uue ametinimetuseni. Inimesed pingutavad tunnustuse nimel kõvemini kui peaaegu ükskõik millise teise asja nimel. 
• Kuuluvus gruppi motiveerib töötajat. Mida väiksem on kooslus, millesse inimene kuulub, seda suurem on tema lojaalsus, motivatsioon ja pingutus.
• Autori arvates on motivatsiooni ja demotivatsiooni tekkimisel suur osakaal töökohal. Kui töötaja tunneb, et ametikoht ei ole temale sobiv, siis on motivatsiooni langus kerge tulema. 
• Autori arvates peab igal meeskonnal olema kindel juht, keda austatakse ja kelle teadmisi hinnatakse kõrgelt. Juht peab looma õhkkonna, kus kõik meeskonnaliikmed tunnevad end hästi ja vabalt. Selline õhkkond muudab töötamise koostööpõhiseks ehk siis- kõigil on võrdne võimalus oma arusaamadest kõnelda
• Uuringu tulemustest saab autor järeldada, et töötajad peavad juhi tähtsamaiks omaduseks oskust lahedada probleeme. Autor leiab, et selle all peetakse silmas probleeme nii ameti alaselt kui ka kui ka töökeskkonnas. Juht peab olema pädev oma töös, peab oskama lahendada probleeme. Samuti peab juht oskama lahendada proleeme töökeskkonnas, tasandil, mis ei ole seotud tööga vaid töötajate omavaheliste suhetega. Juht peab teadma, kuidas lahendada konflikte töötajate vahel ja muuta töökeskkond kohaks, kus kõigil on meeldiv tööd teha. 

Raamat. Saksamaa vilkurivalgel. Politseiniku appihüüd

 "Häirekeskus pidas meiega nõu ja me jõudsime üheskoos arvamusele, et sinna sõidame uuesti kolleeg ja mina. Olime ühel meelel ka selles, et lõpetame väljakutse, kui mees keeldub ikka naistel end aidata laskmast. Politsei kutsumine pole mingi soovikonsert. Kui keegi on teisel arvamusel, siis kuulub meie ülesannete hulka ka selgitustöö. Uuesti kohale jõudnud, küsisin mehe käes rahulikult, kas me saaksime nüüd omavahel mõistlikult rääkida. Ja mis juhtus? Ta karjus meile näkku, et mis see siis nüüd jälle olgu, tema olevat nõudnud mehi." Tania Kambouri

Saksamaa politseiniku Tania Kambouri raamat "Saksamaa vilkurivalgel. Politseiniku appihüüd" keskendub immigrantidest tekkinud probleemidele. Kohe algusel rõhutab autor, et mitte kõik immigrandid ei käitu vastupidiselt ühiskonnas olevatele traditsioonidele ja tavadele. Enamus neist jälgib ning austab Saksamaa seadusi, ent just väikene osa immigrantidest tekivad suuri probleeme. 

See on ehe teos ühe naispolitseiniku kogemustest ning vaatenurgast Saksamaal toimuvale. Väljakutse teinud inimesed keelduvad temaga suhtlemast, sest ta on naine. Kinnipeetud isikud ei allu korraldustele, sest ta on naine. Raamatus käsitlakse veel ida-eurooplasi, mustlasi. Kõigi nende etniliste gruppide kuritegevuse iseärasusi ja kultuurilist kontestki. Ka võimalike lahendusi pakub autor. Üheks suureks plussiks on värvikate toimunud juhtumite kirjeldused ning analüüs, mis võis viia antud olukorrani. 

Mõned katkendid raamatust:

• Asjata pole raamatu pealkiri "Saksamaa vilkurivalgel. Politseiniku appihüüd." Lugupidamatuse ja agressiivsuse suurenemine meie linnades on väga silmatorkav. Ja seejuures ei pääse mööda tõsiasjast, et esiplaanile kerkivad kuritegelikult migratsioonitaustaga isikud, eelkõige islamimaadest pärit noored mehed. See pole mingi üldistatav süüdimõistmine ja ammugi mitte rassistlik, päritolu või usu põhjal antud eelhinnang, vaid tõsiasim et mõni rahvastikugrupp on mõnede käitumisviiside ja kuritegude puhul silmatorkavalt rohkelt esindatud. Seetõttu tuleb siin raamatus palju juttu inimestest, kelle juured on Türgis ja Lähis-Idas ning keda on kujundanud islam. Oma rolli etendavad ka idaeurooplased ja mustlased. 
• Teema on mul sellepärast eriti südamel, et küsimus pole minu isikus, vaid olukorras. Kuna ma naise ja politseinikuna ning kreeka päritolu tõttu migratsioonitaustaga isikuna ühendan endas kolme vaatenurka, mida paljudel teistel kodanikel pole, pean lausa oma kohuseks see teema jutuks võtta. Muu hulgas ka sellepärast, et olen kogenud: paljud kaaskodanikud ei tea sugugi, mis nende ümber toimub. Politseinikuna näen ma ikka ja jälle asju, mida paljud inimesed ei suuda ettegi kujutada. Just problemaatiliste ilmingute puhul võivad politsei kogemused olla omamoodi seismograaf. Tihtipeale näeme meie juba varakult seda, mida suur osa elanikke veel ei aimagi. 
• Üht mõtet pole seejures paljudel tänini pähe tulnud: kui immigrandid ja põgenikud meie maale tulevad, ei tähenda see veel kaugeltki, et nad otsivad vabameelset avatud ühiskonda ja ütlevad kohe kõigele jah, sest peavad seda, mis toimub meie demokraatias, suurepäraseks, Paljud neist inimestest tahavad lihtsalt elada senisest paremini, ei enamat - üksikasjad on seejuures teisejärgulised. Ja kes tuleb vaesusest - rääkimata veel sõja ja tagakiusamise eest põgenemisest -, selle jaoks on paljud asjad esialgu tühised. Kes hooliks siis tõsiselt riiklikust kvaliteedikontrollist, puhkeajast kinnipidamisest või saksa keele grammatikast?
• Ja seda kasutatakse meelsasti ära: "Te kontrollite mind ainult sellepärast, et mul on täishabe ja ma olen muslim!" Sedasorti etteheiteid kuulen ma ikka ja jälle. Kindlasti leidub muslimeid, keda alusetult kahtlustatakse. Kuid paljud astuvad ka vabatahtlikult ohvri rolli ja ründavad vastast samamoodi eelarvamuste põhjal, olgu siis tegemist politsei, riigi või teiseusulistega. 
• Kui konfliktisituatsioon süveneb ja kurjategijad on leidnud ohvri siis muutub olukord kõige jaoks plahvatusohlikuks. Vägivalla potentsiaal võib väga kiiresti suurenenda. Ärge võtke sellistes olukordades üksinda midagi ette, ka siis mitte, kui harrastate võitlussporti. Tänapäeval ei või iial teada, ega alaealised ei jookse ringi nugade või muude relvadega. 
• Kes on kasvanud üles vägivallaga - või veidi pehmemalt sõnastades: kellele pole võõras vägivald kasvatusvahendina -, selle jaoks on vägivald iseenesestmõistetav probleemide lahendamise vahend, Iseäranis siis, kui eriti mingeid muid probleemidest jagusaamise võtteid pole käepärast.
• Kui sageli käib politseinik tänavat kontrollimas, kui ta peab arvestama niivõrd häbematu vastupanuga ühe valesti parkimise (!) puhul? Kui ta ei kontrolli, võtab õige pea maad anarhia. Kontrollib ta seda korrapäraselt ja järjekindlalt, siis jutud sellest levivad ja kliendid ei astu enam nii ründavalt välja. Loeb see, kumb kauem vastu peab.
• Paljud idaeurooplased kohanevad probleemideta. Kuid muidugi tuleb meile ka "murelapsi", osalt kriminaalsete kavatsustega. Olgugi, et üldiselt on idaeurooplaste grupp heterogeenne, torkab siiski silma, et intergatsiooniprobleemide ja/või kuritegevuse puhul kerkivad ikka esile samad tunnused: halb saksa keele oskus, vähene haridus, alkoholi kuritarvitamine.
• Mustlasperedega suhtlemine on meie jaoks muuseas õige tihti ka suur moraalne proovikivi. Selle rahva saatus on olnud kahtlemata raske, nii ajaloos kui ka tänapäeval. Rändrahva klišee ei vasta enam tõele, nad on ammugi juba paiksed. Kuid igal pool, kuhu nad on asunud, on nad jäänud vähemuseks, kelle kultuuriline eripära tekitab pahandusi. 
• Kuritegelike isikutega (olgu neil migratsioonitaust või mitte) seotud probleemid, mida olen tuvastanud, on iseenesest juba piisavalt halvad. Kuid üha sagedamini piisab ainuüksi meie kohale ilmumisest, kui meid juba rünnatakse - eelkõige siis, kui teeme rutiinset isiku- ja liikluskontrolli, oleme rahurikkumise pärast välja kutsutud, arreteerimistel, demonstratsioonidel või jalgpallimängudel. Uut vägivallataset, mida iga politseinik päevast päeva kogeb, on tõendanud uuringud. 
• Eriti mõistetamatud on leebed kohtuotsused siis, kui kuriteo ohvrid on politseinikud või teised riigiorganite esindajad. Paljud kohtunikud peavad seda normaalseks, et politseinikke nii verbaalselt kui ka füüsiliselt rünnatakse.

Film. 9/11. I Was There

"If we learn nothing else from this tragedy, we learn that life is short and there is no time for hate." (Sandy Dahl, wife of Flight 93 pilot Jason Dahl)

Karen Edwards dokumentaal "9/11: I Was There" (2021) on kokku monteeritud pealtnägijate videodest. Mõnes riigis linastus antud film nimega "9/11: Life Under Attack." Ehedad reaktsioonid, segadus ning püüd mõista toimunut, kirjeldab filmi sisu. Antud teosele pole lisatud kommentaare, ananlüüse ega hilisemaid intervjuusid. 

Film on hea õppematerjal, mis toimub katastroofis inimeste käitumise ja reaktsioonidega. Šokist uudishimuni. 

• Kuidas vastata hädaabi kõnele, kui helistab inimene, kes teab, et ta kohe saab surma?
• Kuidas reageerida, kui paanikas inimesed hüppavad kõrgustes olevatest akendest alla?
• Kuidas leida endas jõudu jätkata päästetöödega, kui tead, et su töökaaslased on teise aidates just hukkunud?
• Kuidas elada edasi mõttega, et miks just sina pääsesid ja töökaaslane sai surma? 

Need küsimused selles filmis vastust ei saa, kuid neile tasub mõelda. Kui vaadata esmareageerijaid, siis nende puhul tuleb selgelt esile ütlus: "vorm kaitseb", küll on hiljem (võib-olla) aega oma tunnetega tegeleda. Nüüd tuleb lihtsalt tegutseda.

Andmed:

• 2973 hukkunut, neist 412 olid esmareageerijad, 18 inimest päästeti. (Allikad viitavad ka, et 2977 hukkunut, neist 415 olid esmareageerijad)