Raamat. Treating PTSD in First Responders. A Guide for Serving Those Who Serve

"Many first responders see themselves as being different from other people in the community - and this is because in some important ways they are different. They are exposed to events that most of us cannot even imagine, can belong to organizations that have a very distinctive culture, and often have identify that this distinct to being a first responder, for all of which can make them wary of those who are not "one of them." It is for these reasons that clinicians need to learn the nature of PTSD in first responders and how to bes approach assessing and treating them." Richard A. Bryant

Richard A. Bryanti raamat "Treating PTSD in First Responders. A Guide for Serving Those Who Serve" on suunatud psühholoogidele, psühhiaatritele ja nõustajatele, kelle kliendid on esmareageerijad või kes soovivad nendega tegelema hakata. Raamat on praktiline juhend, kuidas tegeleda esmareageerijate PTSD-ga. Kirjastaja on APA (American Psychological Association) ja autor dr. Richard A. Bryant on mitmete tunnustustega pärjatud kliiniline psühholoog ja teadlane.

"Paljud esmareageerijad näevad end teistest kogukonna liikmetest erinevana – ja seda seetõttu, et mõnes olulises mõttes on nad erinevad. Nad puutuvad kokku sündmustega, mida enamik meist ei suuda isegi ette kujutada, võivad kuuluda organisatsioonidesse, millel on väga omapärane kultuur," kirjutab autor ja toob välja, et esmareageerijad on väga ettevaatlikud inimeste suhtes, kes pole "üks nendest." See on põhjus, miks psühholoogid/psühhiaatrid/nõustajad peavad teadma esmareageerijate PTSD olemust, selle hindmaist ning ravimist. 

Raamatus on ka juhtumite analüüsid, mis näitlikustavad esmareageerijate muresid ja hirme seoses psühholoogiliste probleemidega. Autor lähtub erinevatest uuringutest ning seletab lihtsalt lahti, kuidas need asjad tegelikult esmareageerijate subkultuuris tegelikult töötavad. 

Praeguseks on võetud kasutusele PTSD kohta uus variant ASD (Acute Stress Disorder/Akuutne stressi häire). Seda just kahel põhjusel. Esiteks, kuna PTSD diagnoosi saab panna neile, kellel on püsivad PTSD sümptomid, mis kesavad rohkem kui 1 kuu pärast traumaga kokkupuudet. Samas puudusid diagnostilised vahendid ägedas traumajärgses faasis inimeste tuvastamiseks, kes võivad vajada abi posttraumaatilise stressi sümptomite korral. ASD diagnoosi teine põhjus oli see, et see pakkus potentsiaalselt võimalust tuvastada hiljutise traumaga kokku puutunud inimesi, kelle stressireaktsioonim pole möödas. ja kellel ilmnevad kroonilise PTSD varased tunnused. 

ASD-d võib diagnoosida alates kahest päevast kuni ühe kuuni, toimunud sündmusest. ASD-diagnoos nõuab, et isikul oleks vähemalt kolm viiest võimalikust dissotsiatiivsest sümptomist: dissotsiatiivne amneesia, emotsionaalne tuimus, vähenenud teadlikkus ümbritsevast, depersonalisatsioon (eemaldumine asjadest) ja derealisatsioon (emotsionaalne tuimus).

PTSD alane kirjandus näitab, et esmareageerijatel on kõrgem vaimse tervise probleemide esinemissagedus  kui ülejäänud elanikel. Oluline on meeles pidada, sest kuigi esmareageerijatel on suurem risk vaimse tervise probleemide tekkeks, on enamiku nende tüüpiline reaktsioon olla vastupidav.

Esmareageerijatel tekib tõenäolisemalt PTSD:

•  kui nad on varem kokku puutunud traumaga
•  kui neil on perekonnas esinenud psühhiaatrilisi probleeme või psühholoogilisi probleeme 
• neil on raskusi emotsioonide väljendamisega 
• neil on hirm ärevuse ja selle sümptomite ees. 

Richard A. Bryant tutvustab raamatus veel erinevaid teraapiaid ja strateegijaid, mis võivad sobida esmareageerijatele. Mitmes kohas rõhutab autor, et see on erinev kogukond, millele tavaline lähenemine tulemust ei anna. Esmareageerija lihtsalt lukustub ning vastab täpselt nii, nagu terapeut/psühholoog/psühhiaater ootab.