Kriis ja esmareageerija: Lõputöö. Tööstress Ida ja Põhja prefektuuride kordonite ja piiripunktide näitel

"Stressi mõju inimesele analüüsides on olulised isiksuseomadused. Inimesest enesest sõltub, kas ning kui suurel määral erinevad stressi faktorid talle mõjuvad. Kontrolli tunnetamine enda üle on väga oluline. Kui inimene tunneb end olukorra juhina, siis ei ole stress oht, vaid hoopis väljakutse. Kui kontroll enda tegevuse ning olukorra üle kaob, siis võib stress kriisiks muutuda. " (Aleksei Zaitsev)

Aleksei Zaitsev käsitleb oma lõputöös "Tööstreess Ida ja Põhja prefektuuride kordonite ja piiripunktide näitel" politseiametiga kaasas käivat stressi. Mitmed maailmas tehtud uuringud näitavad, et politseiniku elukutse on üks stressirikkamaid ameteid.

Mõned katkendid lõputööst:

Lõputöö eesmärk on kordonite ja piiripunktide politseiametnike poolt tajutavate tööstressi faktorite ja nende ennetamise meetodite välja selgitamine. Saadud tulemused aitaksid tulevikus tegeleda tööstressi faktorite ennetamisega ning nende mõju vähendamisega. Tänu sellele väheneks töötajaskonna tööstressi sattumise oht.
Terav stress on ühekordne juhus, mis tuleb ja samas möödub kiirelt. Üheks terava stressi põhjuseks võib olla üleelatud ohtlik olukord. Pikaajaline stress on tingitud kestvast pingest, mida kogeme stressi tekitavate intsidentide või jätkuvalt käimasolevate situatsioonide tõttu. Üks levinumaid pikaajalise stressi põhjustajaid on keerukas töökeskkond.
Eustress on hea stress, millel on motiveeriv tähendus. Neustress on teatav neutraalne vaheseisund, mis tekib siis, kui saadakse teada kaugest ärevust tekitavast sündmusest, milles ise ei osaleta. Distress aga on kahjulik stress, mille puhul tekivad psüühilised hälbed.
Politseiametnike tööstress on politseitööga kaasnev või selles sisalduv stress. Politseiametnike tööd on peetud üheks stressitekitavamaks tööks ning politseiametnikel on palju stressiga seotud kaebusi ning psühholoogilisi probleeme, haigusi ning töölt puudumisi. (Anion 2006:53)
Politseiametnike töö on juba oma olemuselt stressirikkas, kuna alati on võimalus, et satutakse eluohtlikesse olukordadesse (Brown & Campbell 1994:8).
Tööstress võib esile kutsuda ka ebatervislikku toitumist või sobimatut käitumist. Inimene võib alustada suitsetamist või hakata eelnevast rohkem suitsetama ning rohkem või vähem sööma. Lohutust hakatakse otsima ka alkoholi liigtarbimisest ning võetakse põhjendamatuid riske tööülesandeid täites. Nimetatud sobimatud käitumisviisid võivad viia haiguste tekkeni või enneaegse surmani. Samuti võib tekkida suitsiidi oht. (Kompier & Levi 1994; Pulver 1991)
Politseiametnike töös on stress enamasti seotud sellega, et esineb võimalus tulirelva kasutamiseks ning oma elu ohtu seadmiseks. Stressi tekitavad ka töökorralduslikud probleemid. Politseiametnikud eeldavad oma töö stressirohkust, mistõttu nad ei taju tavainimese jaoks tugevaid stressoreid stressitekitavatena. (Anion 2006:53)
Suurem stress on nendel politseiametnikel, kes peavad väljas patrullima ning kellel on seega oht kokku sattuda seaduserikkujaga. Tulirelva kasutamine politseiametniku poolt teenistusülesannete täitmisel viib sageli mitmete kahjulike psühholoogiliste seisunditeni. Politseiametnik võib kogeda isoleerituse ning tuimuse tunnet. Öösiti on raske magada ning esinevad halvad unenäod. Pärast sellist olukorda võib politseiametnik hakata tundma kõrgenenud hirmu ning ohtu. On juhtunud nii, et peale tulirelva kasutamist paljud politseiametnikud otsustavad töölt lahkuda. Sellise stressi kogemine oma töös võib viia püsiva stressini ning füüsilise tervise probleemideni. Sarnaselt võib mõjuda füüsilise jõu kasutamine seaduserikkuja vastu või tema poolt politseiametnike vastu.
Kõik muutused organisatsioonis rikuvad töötajate väljakujunenud töörütmi ning seetõttu peavad töötajad muutma oma harjumusi nii käitumises kui ka töötamises. Sageli toovad muutused endaga kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Sellise olukorra tekkimisel vihastuvad töötajad kergemini ning võivad toimida endalegi ootamatult. (Elenurm jt 1997:45)
Tööstressis oleva töötaja jaoks aitab toetus aga tööstressiga toime tulla. Kui toetust ei pakuta aktsepteeritaval viisil, võib sellel olla negatiivne tagajärg. Töötajate töövõime ning enesehinnang võivad langeda. Siinkohal on vaja kindlalt teada, milles töötajat toetada. Muidu võib juhtuda, et sekkutakse muudesse asjadesse ning töötaja hakkab mõtlema, et keegi teda ei mõista. (Anion 2006:66)
Alati tuleb töötajatega enne rääkida kui tegutsema hakatakse, kuna töötajad tahavad olla kuuldud ning mõistetud. Nad hindavad seda, kui leiavad oma tööalastes muredes ja küsimustes juhi poolset juhendamist ning toetust.
Politseiametnikud, eriti mehed, ei soovi eriti sotsiaalset toetust otsida, mille põhjuseks peetakse töö salastatust ning püüet säilitada vaprat imagot. Selle asemel kiputakse hoopis oma tööstressi eitama, tarbitakse alkoholi ning tõmbutakse endasse. (Anion 2005:8)

Kriis ja esmareageerija

Lehed

teisipäev, 15. veebruar 2022

Lõputöö. Tööstress Ida ja Põhja prefektuuride kordonite ja piiripunktide näitel

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar