Raamat. Damaged. A First Responder's Experiences Handling Post-Traumatic Stress Disorder

 "Most people can walk around their town or city and see the shops, cars and people all busily heading somewhere. I walk around the same city, and all I see is a battlefield - a house where a battle to save a life failed, or an intersection and time spent cutting teenagers out of a wrecked car. It's a torturous existence." James Meuer

James Meuer'i raamat "Damaged. A First Responder's Experiences Handling Post-Traumatic Stress Disorder" on ühe parameediku kogemuslugu. James Meuer töötas kakskümmendkuus aastat parameedikuna. 

Raamatus on käsitletud mõnes sündmused, mis autorile jätsid jälje, mille tulemusena arenes välja PTSD. Sündmuste kirjelduste juures räägib autor ka seda, kuidas teiste inimeste reaktsioonid ja sõnad teda mõjutasid. Näiteks kui liiklusõnnetuses oli surma saanud väikene tüdruk ning nad transportisid teda haiglasse ja läbi saatja kostis arsti süüdistus, et miks parameedik midagi päästmiseks ei tee. Peale seda kutset ei võimaldatud tal vaba momenti, et taastuda vaid saadeti kohe uuele kutsele. Teine juhtum, millest autor kirjutab, on seotud tulekahju ning kolme põlenud lapsega. Kui James Meuer ühe lapsega haiglasse sõitis, et ta elu päästa, sai ta pärast ülemuselt õiendada, et ta sõitis liiga kiiresti. Äsja raske sündmuse lõpetanud esmareageerijale mõjuvad sellised asjad rängalt. Kiirest sõidust saab rääkida hiljem, kui esmased tunded ja emotsioonid on ventileeritud. 

Mõned katkendid vabas tõlkes raamatust:

• Depressioon, ärevus ja paanikahood ei ole nõrkuse tunnused, need on märgid sellest, et oled püüdnud liiga kaua tugevana püsida.
• Tavaliselt viitame ohvritele trauma või sündmuskoha kirjeldusega, mitte kunagi nimega. Nii hoiame neid endast eemal. Nii peaksime me nähtavast õudusest kaugemale jõudma. Nii ei tundu nad inimestena, kes suudavad meie südameid murda.
• PTSD on füsioloogiline reaktsioon märgatavatele ebanormaalsetele olukordadele. See hõlmab spetsiifilisi keemilisi muutusi ajus, mis tekivad vastuseks traumaatilisele sündmusele. Paljud PTSD sümptomid ilmnevad nende ajumuutuste otsese tulemusena.
• Kahjuks jättis trauma minu sisse sügava armi ja "normaalseks" naasmine polnud tõenäoline. Mul ei olnud võimalik traumaatilisi sündmusi läbi elada ja endine olla. Ma ei teadnud, millist mõju avaldab mulle armastatud töö tegemine.
• Keegi ei ütle sulle, mida parameediku töö maksna läheb. Töö teeb sind karmiks, muutes sind külmaks enamiku emotsioonide suhtes. Ma ei pea silmas, et sa ei tunneks kunagi enam midagi, aga kui soovid selles töös ellu jääda, pead õppima mõned emotsioonid välja lülitama, muutuma kliiniliseks, jääma objektiivseks ja tegema oma tööd samal ajal parimal võimalikul viisil. Püüdma jätta seljataha kõik emotsioonid, mis teevad haiget ja valu.
• Esmareageerijad on valmis ohverdama oma elu, et päästa teiste elusid. Olen endiselt nõus seda tegema, kuid mu vaim ja keha ei luba. Parameedikuks olemine oli sageli rahuldust pakkuv, kuid mõnikord ka häiriv. See on elukutse, mis ei halasta elu hinnale ega nendele, kes seda tööd teevad. Esmareageerija satub kõhklemata kõige ebasõbralikumatesse kohtadesse ja olukordadesse, mille olemasolust enamik inimesi kunagi ei tea.
• Surnute vere saab mundrist välja aga mälestusi ei saa ajust välja pesta. Sa näed nägusid, nagu seisaks inimene otse su ees. Nagu sõber oleks külla tulnud - vana sõber, kes käib igal ajal, kui tahab ja siis on natukene aega seal, et ajada asjad su peas segamini. 

Kuna autor on pärit kristlikust perest, siis ta leidis lahenduse usus. Kuna tegu on kogemuslooga, siis on see esitatud väga isiklikust vaatenurgast.