Juhend. Psühholoogiline esmaabi. Juhend otsesele abistajale

"Abistajana võite tunda, et vastutate inimeste ohutuse eest ja teil on kohustus nende eest hoolitseda. Te võite olla tunnistajaks või vahetult kogeda kohutavaid asju nagu hävitused, vigastused, surm või vägivald. Võite kuulda lugusid teiste inimeste valust ja kannatustest. Kõik need kogemused võivad mõjutada teid ja teie kaasabistajaid." 

Avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 2011. aastal avaldatud "Psühholoogiline esmaabi. Juhend otsesele abistajale" on tõlkitud eesti keelde.  Seega on soovitav seda aeg ajalt läbi vaadata ning endale sobivaks kujundada, sest kriisisituatsioonis töötades võivad värvilised ja rõõmsad pildid osutuda takistuseks. Juhendis antavad nõuanded on praktilised, vajalikud ning hästi sõnastatud. 

Mõned katkendid antud juhendist:

Mõni inimene võib reageerida kergelt, ent mõni teine raskemalt. See, kuidas keegi reageerib, sõltub paljudest teguritest, näiteks: 

•  kogetava(te) sündmus(t)e laad ja raskusaste;  
• kogemused varasemate häirivate sündmustega; 
• toetus, mida inimene saab oma elus teistelt; 
• füüsiline tervis; 
• isiklik ja perekonna vaimse tervise probleemide taust; 
• kultuuritaust ja traditsioonid; 
• vanus (näiteks reageerivad erinevalt eri vanuserühmade lapsed).

Kuigi psühholoogiline esmaabi hõlmab inimeste lugude kuulamiseks kättesaadav olemist, ei tähenda see inimese survestamist, et ta räägiks teile oma tunnetest ja reaktsioonist sündmusele.

Inimene, kellel on selja taga traumeeriv sündmus, võib soovida teile oma lugu jutustada. Kellegi loo kuulamine võib olla suurepäraseks toeks. Siiski on oluline jätta inimene survestamata, et ta räägiks oma läbielamistest. Mõni inimene ei pruugi tahta rääkida sellest, mis on juhtunud, või toimunu asjaoludest. Ometi võib ta väärtustada, kui jääte tema juurde ja ootate vaikselt, andes mõista, et olete olemas, kui ta soovib rääkida, või pakute praktilist tuge nagu toit või klaas vett. Ärge rääkige liiga palju; laske inimesel vaikida. Vaikimine võib anda inimesele „ruumi” ja julgustada teda jagama teiega oma mõtteid.

Psühholoogiline esmaabi on mõeldud hättasattunud inimesele, kellele on hiljuti osaks saanud tõsine kriisisündmus. Abistada võib nii lapsi kui täiskasvanuid. Siiski ei vaja ega soovi kõik kriisisündmuse üleelanud inimesed psühholoogilist esmaabi. Ärge sundige abi peale inimesele, kes seda ei soovi, kuid olge lihtsasti kättesaadav nende jaoks, kes võivad toetust soovida

LUBATUD 

• Olge aus ja usaldusväärne. 
• Austage inimese valikut teha ise oma otsused. 
• Olge teadlik oma eelarvamustest ja jätke need kõrvale. 
• Selgitage inimesele, et isegi kui ta nüüd abist keeldub, on tal sellest hoolimata võimalik tulevikus abi saada. 
• Austage privaatsust ja hoidke inimese lugu konfidentsiaalsena, kui see on võimalik. 
• Arvestage inimese kultuuritausta, vanust ja sugu. 

KEELATUD 

• Ärge kasutage ära oma suhet abistajana. 
• Ärge küsige inimeselt tema abistamise eest raha ega teenet. 
• Ärge andke katteta lubadusi või valeteavet. 
• Ärge liialdage oma oskustega. 
• Ärge sundige abi inimesele peale ja ärge olge pealetükkiv ega pugejalik. 
• Ärge sundige inimest rääkima teile oma lugu. 
• Ärge jagage inimese lugu teistega. 
• Ärge mõistke inimest hukka tema tegude või tunnete põhjal. 

Mõned inimesed vajavad palju rohkem kui ainult psühholoogilist esmaabi. Teadke oma piire ja küsige abi teistelt, kes saavad elu päästmiseks pakkuda meditsiinilist või muud abi.