Lõputöö. Häirekeskuse päästekorraldajate läbipõlemise vähendamise vajadused ja võimalused.

"Vaimset tervist enim mõjutav ohutegur on psühhosotsiaalne ning selle tekkimise põhjusteks võivad olla töökeskkond, pingeline ja intensiivne töö, halvad suhted kolleegide vahel. Ohutegurid mõjutavad organisatsiooni tulemuslikkust, millega võib kaasneda tööandja üldise maine langus. Ebastabiilse vaimse tervisega töötajal langeb produktiivsus, motiveeritus ning suureneb töölt puudumine ja sagenevad haigestumised." Anna Režina

Anna Renžina lõputöö "Häirekeskuse päästekorraldajate läbipõlemise vähendamise vajadused ja võimalused" on põhjalik ülevaade läbipõlemisest ja sellega kaasnevatest murekohtadest. Töö Häirekeskuses on pigneline, suure koormusega ning sisaldab endas suurel määral stressi. Autor kirjutab: "Kui töökoormus ja nõudmised on liiga suured kannatab inimese vaimne tervis. Läbipõlemine on kurnav psühholoogiline seisund, mille tagajärjel vähenevad energiavarud ja vastupanuvõime haigustele, suureneb rahulolematus ja töölt puudumine ning töökvaliteet langeb. Sümptomiteks võib olla nii vaimne kui ka füüsiline kurnatus, mis omakorda mõjutab töötajate tõhusust ja tootlikkust igas valdkonnas." Ta rõhutab, et läbipõlmine ei teki üleöö vaid on negatiivne tööga seonduv kogemus, mis on kestnud pikemat aega. 

Anna Režina keskendub järgmistele punktidele:

1. Kas Häirekeskuse päästekorraldajate seas esineb läbipõlemise tunnuseid? 
2. Millised tegurid mõjutavad päästekorraldajate läbipõlemist? 
3. Millised on läbipõlemise vähendamise võimalused?

Läbipõlemist sootustavad hirm ja viha, mis on seotud ähvardava ja ebakindla keskkonnaga. "Arvatakse, et inimesed teevad paremini tööd kui nad konkureerivad teistega, kuid hiljem võib see osutuda segavaks teguriks ja põhjustada töötamist vähema energia, tähelepanu ning pühendumusega, " kirjutab Režina. 

Autor on toonud oma töös välja Mart Jürisoo uuringust viis reaktsiooni, mis iseloomustavad läbipõlemist:

•  Emotsionaalne väsimus - muutub enesehinnang ja inimene süüdistab ennast, et tema töövõime on langenud. Tihti tekib paanika, küünilisus, tundetus ja emotsionaalne tühjus; 
• Füüsiline väsimus - inimesel tekivad unehäired ja kehaline väsimus, ilmnevad lihaspinged ning tekib kerge haigestumise võime; 
• Intellektuaalne väsimus - tekib unustamine, tööülesannete edasilükkamine ning tekivad kontsentratsiooniraskused. Kaob tahe keskendumisvõime ning ei jaksata mõelda, lugeda ja kirjutada; 
• Sotsiaalne väsimus - kurnatuna inimesel kaob elurõõm, tekib üksindustunne, ei soovita tegeleda millegagi; 
• Hingeline väsimus - elu eesmärk ja mõte kaovad, elutahe kaob, tekivad depressiivsed mõtted, ei suudeta tekitada enam uut energiat. Alternatiividena kerkivad mõtted surnukuurile või hullumajale. 

Autor järeldab: "Tuginedes läbiviidud uuringule selgus, et Häirekeskuse päästekorraldajate seas peaaegu pool küsitletud päästekorraldajatest kannatavad tugeva läbipõlemise all"

Päästekorraldajate läbipõlemise riski kitsaskohtadeks on järgmised asjaolud:  

• Läbipõlemisega seonduvaid teemasid päästekorraldajate läbipõlemise riski vähendamiseks ei käsitleta korrapäraselt ja süsteemselt; 
• Läbipõlemise riski vähendamiseks on vajalik tegevusplaani ja kindlaid eesmärke, mis annab aluse edasisteks tegevusteks; 
• Puudulik ennetusmeetmete rakendussüsteem, eelkõige läbipõlemise riskianalüüs ja eneseabi võimalused; 
• Psühholoogilise tuge vajadusel Häirekeskus pakub küll professionaalset abi, kuid töötajad ei pruugi seda võimalust kasutada, kuna inimestel võtab aega teadvustamine, et abi on tõepoolest vajalik, anonüümne ning sellest on kasu