Lõputöö. Töörahulolu, stress ja läbipõlemine Lääne prefektuuris

"...peamine stressi tekitaja politseinikel on väike töötasu, seejärel määratlematus ning ülekoormatus, ajapuudus. Ametnikes tekitab stressi pidevad ümberkorraldused, koondamised. Rahul ollakse töökollektiivi ja töötingimustega. Stressi vähendamisel peetakse oluliseks töötasu suurendamist, tööülesannete võrdsemat jaotamist ja süsteemis stabiilsuse loomist." (Kaili Kiik)

Kaili Kiik tutvustab oma lõputöös "Töörahulolu, stress ja läbipõlemine Lääne prefektuuris," oma lõputöös põhjalikult stressi ja läbipõlemist. Nende tunnuseid, tekkimise põhjuseid ning annab soovitused olukorra paremaks muutmiseks.

Lõputöö eesmärgi täitmiseks püstitatakse järgmised ülesanded:

• Anda ülevaade Lääne prefektuuri isikkoosseisust ja põhitöö valdkondadest.
• Koguda andmeid, analüüsida ja võrrelda töötajate rahulolu ja stressitaset.
• Teostatud analüüsi põhjal pakkuda välja lahendusi töörahulolu suurendamiseks, stressisituatsioonide lahendamiseks ja läbipõlemise vältimiseks.

Mõned katkendid tööst: 

•  Politseis kui organisatsioonis saame rääkida töörahulolust ehk olukorrast, mil on piisavalt panustatud motivatsioonile edukate tulemuste saavutamiseks. Selle puudumisel tekib töötajates stress. Samuti on politseitöö oma olemuselt väga stressirohke, sest enamasti tuleb tegeleda ebameeldivate sündmuste, liiklusõnnetuste ja kuritegudega. Sellest kõigest tekkiva tööstressi pikaajaline kestmine võib viia läbipõlemiseni. 
• Autori arvates on paljude stressi tekitavate olukordade põhjuseks töötajate vähene ettevalmistatus. Muudatuste ja uuenduste tegemisele peaks eelnema põhjalik analüüs ja selgitus. Uue tehnika ja tööprotsesside ning arvutiprogrammide kasutusele võtmisele on vajalik eelnev nii teoreetiline kui praktiline väljaõpe. Üks sagedasi põhjuseid, miks inimesed stressi langevad, ongi koolituste vähesus 
• Elus tajutav stress ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline või võimatu – lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet. 
• Politseitöö suurimateks tööstressi allikateks on peetud abituse ja kontrolli puudumise tundeid töökeskkonna üle. 
• Käesoleva töö autori arvates stressi põhjustavad faktorid pikaajaliselt ja koos kestes viivad peagi olukorrani, kus inimene ei ole suuteline enam tööle keskenduma ning kui õigel ajal seda ei märgata ja vastuabinõusid kasutusele ei võeta, on ta oma ametis jätkama võimetu – ta on läbipõlenud.
• Esimeseks läbipõlemise põhidimensiooniks on kurnatus, mis on neist kolmest tähtsaim. Tihtipeale ütlevad inimesed, et nad on läbipõlenud, kuigi tegelikult on kurnatud. Probleemsete inimestega tegelevate asutuste töö emotsionaalne nõudlikkus võib töötaja emotsionaalselt ära kurnata ja ta ei jõua enam klientidega tegeleda. Suur töökoormus on seotud kurnatusega.
• Teiseks põhidimensiooniks on depersonalisatsioon ehk künism, mis tähendab emotsionaalset eemaldumist klientidest ja nende ignoreerimist. Töötajad kasutavad ka kognitiivset distantseerumist ja küünilist suhtumist, seda kinnitavad mitmed läbipõlemise uurijad. Küüniliselt käitudes püüavad töötajad toime tulla ja ennast kaitsta stressi tekitavas olukorras.
• Kolmas dimensioon on ebaefektiivsus ehk vähenenud suulikkus, mis on keerulisem, sest hõlmab kahte esimest dimensiooni. Nimelt kui inimene tunneb ennast kurnatult ja küüniliselt, siis on tal ka raske saavutada tulemusi. 
• Peale keerulise sündmuse lahendamist on raske end välja lülitada ja uinuda. Mõtted lähevad paratamatult töö peale ja väljapuhkamata on järgnevad päevad aina stressirohkemad. Seejärel ei suuda ees olevaid ülesandeid lahendada ja need hakkavad kuhjuma. Rahunemisaja ja organisatsiooni poolsete töörahulolu taastavate tegurite puudumisel on politseitöötaja tööpanus järgnevalt kahanemas ja töölt lahkumise võimalus suur.