Lõputöö. Tapmine, millele järgneb subjekti suitsiid Eesti näitel

"Meessoost partneri depressioon süveneb tihti siis, kui lähisuhe puruneb ning naine plaanib lahkuda. Kõige rohkem emotsioone vallandub sellel hetkel, kui naispartner lubab jäädavalt lahkuda või kui ta mainib, et tal on juba selleks loodud uus suhe. Sellisel juhul võibki viimane tüli, mis hõlmab endas tõsist verbaalset ja füüsilist vägivalda ning on võimendatud alkoholi tarvitamisest lõppeda tapmisega, millele järgneb enesetapp." Henrik Hansman

Henrik Hansmani lõputöö "Tapmine, millele järgneb subjekti suitsiid Eesti näitel" uurib millistel asjaoludel toimub tapmine, millele järgneb enesetapp. Ta keskendub neljale täpsustavale uurimisküsimusele:

1. Kui tihti esineb Eestis tapmisi, millele järgneb enesetapp?
2. Mis pühjustel toimub tapmine ning seejärel enesetapp?
3. Milline on selliste inimeste taust ja ohumärgid?
4. Kas seda sündmust on võimalik ennetada?

Lõputöö esimene osa on teoreetiline ja annab ülevaate erinevatest tapmistest ning maailmas tehtud uuringutest. Näiteks intiimsuhtes kaaslase tapmine. Samuti kajastab ta põhjalikult lapsetapmist. 

Kolm kakendit antud lõputööst:

• Teooria kohaselt tapavad vägivaldsed emad oma lapse tulenevalt lapse käitumisest ja see tapmine on impulsiivne, kuid kätemaksuhimulised naised peegeldavad viha oma partneri vastu lapsele. Vaimsete häiretega emad tapavad oma lapse depressiooni või psühhootilise häire tulemusena. Soovimatud lapsed surevad ema poolt hooletusse jätmise või otsese rünnaku tulemusena. Halastustapmine esineb juhtudel, kui laps tõesti piinleb ning sellistel juhtudel ei ilmne, et lapse ema saab sellest mingit muud kasu.
• Isasid, kes tapavad oma lapse ning teevad seejärel enesetapu, iseloomustavad vanem iga, rohkem kui ühe lapse tapmine, lahutusprotsess ning depressiivsed häired. Need omadused esinesid pigem nendes isades, kes tegid enesetapu, kui nendes, kes enesetappu ei teinud. Filitsiidi toime pannud vanemaid, kellel ei olnud enese vastu suunatud käitumist, iseloomustas lapse väärkohtlemine enne lapse tapmist. Suitsiidseid mehi iseloomustavad järgmised omadused: vanema-ealisus, ähvardavad enesetappu teha, ähvardavad oma elukaaslast tappa, depressiivsed, tapavad suure tõenäosesega mitu inimest, ajendatud elukaaslase eemaletõukavast käitumisest
• Familitsiidi toime pannud isikud jagatakse kaheks kategooriaks. Esimene kategooria on vahendatud enesetapp (suicide-by-proxy) ja teine kategooria on vahendatud tapmine (murder-by-proxy). Vahendatud enesetapp tähendab seda, et mees, kes tunneb ennast perekonna saatuse üle vastutavana, tapab oma pere ja võtab ka endalt elu. Mees tapab oma pere, et kaitsta oma naist ja lapsi tulevastest raskustest kas töö kaotamise või lahkumineku tõttu. Vahendatud tapmine tähendab seda, et ohvrid valitakse, sest neid peetakse sihtgrupiks, kelle vastu kättemaksuakti teostatakse. Sellise loogika järgi võib mees tappa oma lapsed, sest ta seob neid oma naisega, ehk soovides naisele millegi eest kätte maksta, tapab mees oma lapsed

Töö teine osa on empiiliriline uuring, milles kajastatakse Eestis laialt kõlapinda saanud 15 traagilist juhtumit, mis lõppesid tapja enesetapuga. Samuti tegi autor 5 ekspert intervjuud, mida töös analüüsib. 

Henrik Hansman teeb oma töö lõpus järelduse: "Erilist tähelepanu peaks pöörama ka jõustruktuuride isikutele, kui nad on seotud vägivaldsete juhtumitega. Jõustruktuuride inimesed riskigrupp, eriti relvadega seotud kuritegude puhul ja neid on aastate jooksul palju läbi käinud seoses selliste juhtumitega."