reede, 11. veebruar 2022

Artikkel. First Responder Mental Health. A Literature Review of Current Individual and Organizational Issues

"There also needs to be more education at an individual level about mental health and trauma exposure effects on the individual so new hire first responders are better prepared and able to get support for their mental health if needed so they can stay in the field. More research needs to be conducted for better education, training, and organizational supports to be evidence-backed and useful in the long term."

Jordan Bolzon ja Nick Halmasy käsitlevad oma 2021 aasta artiklis "First Responder Mental Health: A Literature Review of Current Individual and Organizational Issues."  kolme teemat, mis puudutab esmareageerijate vaimset tervist. Need teemad on individuaalsed teadmised vaimsest tervisest ja kokkupuude traumadega; häbimärgistamise ja vastupidavuse koolitus; ja vaimne tervis organisatsiooni tasandil. Selles ülevaates tunnistatakse, et suur osa praegusest kirjandusest on vigane, kuigi pakub siiski väärtuslikku teavet ja tulemusi. Autorid lõpetavad soovitustega praeguste ja tulevaste uuringute ning esmareageerijate vaimse tervise parandamiseks.

Mõned katkendid vabas tõlkes: 

  • Esmareageerijatel on üheksakümmend protsenti suurem tõenäosus kokku puutuda potentsiaalselt traumaatilise sündmusega (PTE, potentially traumatic event) rohkem kui ülejäänaud elanikkonal. Psüühikahäirete diagnoosimise ja statistilise käsiraamatu (DSM-5) viiendas väljaandes on PTSD klassifitseeritud trauma ja stressiga seotud häireks (Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon, 2013).  See esmareageerijaid hinnanguliselt kümme kuni kakskümmend kaks protsenti; PTSD ei ole siiski nii tõenäoline kui depressioon või muud meeleoluhäired pärast traumaatilist kokkupuudet. Paljudel inimestel ei teki PTSD-d ega muid vaimseid häireid. 
  • Esmareageerijate värbamise hoiakuid ja tavasid käsitleva uuringu põhiteema oli see, et paljud praegused töötajad leidsid, et paljud uued töötajad ei ole teadlikud vaimse tervise probleemidest, mis võivad tuleneda korduvast kokkupuutest PTE-dega. 
  • Austraalias tehtud päästetöötajate uuringu tulemusena selgus,  et PTE-ga omas kokkupuudet ühe korra 90% osalejatest ja vähem kui 40% kasutas adaptiivseid toimetulekustrateegiaid. Need tulemused viitavad sellele, et korduvast traumaatilisest kokkupuutest tingitud vaimse tervise probleemide ennetamisel omavad suurt  rolli teadmised, koolitus ja positiivsed toimetulekustrateegiad.
  • Vaimse tervise koolituse ja psüühikahäirete uuringus leiti, et kui osalejatele tehti vaimse tervise koolitusi, vähenesid nende võimalused saada  psüühikahäireid. Uuringus leiti ka, et igasugune vaimse tervise koolitus suurendas tajutavalt juurdepääsu vaimse tervise tugiteenustele.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Lõputöö. Päästeteenistuja isikuomaduste hindamine Lõuna Päästekeskuse näitel.

"Enamus täiskasvanud inimestest suudab teatud määral psühholoogiliselt kohaneda, kasutades erinevaid toimetulekuviise. Kuidas inimene o...