Kriis ja esmareageerija: Lõputöö. Müüdid ja arvamused seoses pääste erialale õppima asumisega

"Suunad elukutsevalikul sõltuvad eelkõige väärtushinnangutest ja ellusuhtumisest. Päästeala töid hinnatakse füüsiliselt rasketeks ning hetkel ka vähem tasustatavateks. Palkade erinevus politsei- ja päästetöötajate vahel on üks olulisemaid põhjuseid, miks Päästekolledžisse õppimasuundujaid on tunduvalt vähem kui samadel alustel õpitingimustega Politseikolledžisse. Esineb veel teinegi tõsine probleem: abiturientide majanduslik olukord mõjutab kõrgkooli või eriala valikut. Edasiõppimiseks tuleb leida selline kool, kus ei ole õppemaksu ning on võimalik hoida madalad igapäevaselt tehtavad kulutused (toit, ühiselamu, ühistransport, jt)." Sulev Kallavus

Sulev Kallavuse lõputöö "Müüdid ja arvamused seoses pääste erialale õppima asumisega" "eesmärk on välja selgitada põhjus(ed), miks gümnaasiumide/keskkoolide lõpetajad ei ole huvitatud või ei ole võimelised jätkama õpinguid päästeteenistuse erialal." Hüpotees, millega autor tegeleb on, et päästeasutused ise toodavad tahtmatult kuvandit päästeteenistujatest kui superkangelastest, kelle hulka pürgimine tundub paljudele noortele saavutamatu eesmärgina.

Mõned katkendid tööst:

Märkimisväärne on fakt, et 2009. aasta septembrikuus pidasid Eesti elanikud institutsioonidest kõige usaldusväärsemaks päästeteenistust (täiesti/pigem usaldas päästeteenistust 96% vastanutest), kuid Sisekaitseakadeemia Päästekolledžisse õppimasuundujaid on endiselt vähe.
Läbiviidud küsitlusuuringu vastused annavad esmakordselt hea ülevaate abiturientide huvidest ja ootustest ning aitavad selgitada nende eelistusi tulevase elukutse (või huvipakkuva) eriala valikul.
Palkade erinevused politsei- ja päästeteenistujate vahel, päästeteenistujate kahjuks, on üks oletatav põhjus, miks Päästekolledžisse õppimasuundujaid on tunduvalt vähem kui samadel alustel õpitingimustega Politseikolledžisse. Noored soovivad oma tulevikku rajada väga kindlatele alustele, mille ühe osana nähakse head palgataset ning püsivat töökohta.
Käesoleva uuringu valimi moodustavad 1 linnakooli ja 1 maapiirkonnas asuva gümnaasiumi/keskkooli igast Eesti maakonnast lõpuklassi(de) õpilased. Lisaks kaasas autor valimisse suurlinnade Tallinn, Narva, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Pärnu ja Tartu vene õppekeelega koolid.
Küsimusele, kas sisejulgeoleku valdkonda (politsei, piirivalve, pääste) juhib Eestis justiitsminister, vastamine eeldas lisaks teadmistele tähelepanelikkust, kuna juba küsimuse algus viitas võimalikule vastuse variandile. Vastuste põhjal saab väita, et abiturientidel puuduvad selged arusaamad erinevate ministrite valitsemisalast. Töö autorit üllatas küllalt suur vastanute arv – 147 (29%), kes märkisid, et ei oska vastata ja 150 (30%), kes vastasid jah, mis oli vale vastus. Õigesti vastas alla poole – 210 (41%) abiturientidest.
Kõige enam mõjutab positiivselt tulevase eriala valikut abiturientidel, et oleks tagatud kindel töökoht – 381 (75%) vastanutest. Sellele järgnes soov olla kindlustatud kindla sissetulekuga (palgaga) – 358 (71%) ning väga head karjääritegemise võimalused (vertikaalselt alt–üles) – märgiti 263-l (52%) korral (Joonist 13). Need vastused olid täiesti ootuspärased. Kõrghariduse omandamise järel soovitakse kindlustada püsivalt ka oma tulevik. Kahjuks on päästevaldkonnas toimuvad pidevad ümberkorraldused loonud kuvandi, et selles vallas pole tulevase töökoha saamiseks kindlustunnet ning abituriendid ei julge päästeeriala valikuga riskida.
... abiturientide enesehinnangud selle kohta, miks nad ei sobi töötama pääste erialal. Vastused jaotusid suhteliselt ühtlaselt. Kõige enam ehk 147 (29%) vastanut leidis, et päästevaldkond ei huvita neid üldse. Sobiv vastus puudus valikvastustes 119 (23%) vastanu jaoks. Keemia ja füüsika ei paku üldse huvi 96 (19%) vastanule ja 94 (18%) arvavad, et ei suuda läbida füüsilisi-kehalisi katseid. Autor näeb nendes vastustes kinnitust oma müüditeooriale – pääste eriala omandamine ei seisne ainult nendes ainetes. Neid, kes ei tule toime matemaatika ülesannete lahendamisega 46 (9%) ja kelle riigikeele oskus ei vasta nõuetele 5 (1%) oli koguvalimist marginaalne hulk, mistõttu need ei ole teguriteks, mis takistavad pääste eriala valikut.

Kriis ja esmareageerija

Lehed

reede, 18. veebruar 2022

Lõputöö. Müüdid ja arvamused seoses pääste erialale õppima asumisega

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Lõputöö. Päästeteenistuja isikuomaduste hindamine Lõuna Päästekeskuse näitel.

Teatage väärkasutusest

Sildid