"Vaja on arvestada enese emotsioonidega ja asjaoluga, et abivajaja küsimuste muutumine või sama küsimine on tavaline. Küsimused on erinevad sõltuvalt sellest, kui raske juhtum on toimunud vahetult või on esmased emotsioonid saadud välja elada. Akuutses faasis on küll küsimusi palju, kuid olulisem vastustes on teadmine, et keegi neid küsimusi kuulab." Tiina Naarits-Linn
Raamat "Kriisisekkumine koolisuhetes" on pisike, praktiline ja tõhus. Kuigi autor on keskendunud õpilastele, siis saab antud teadmisi rakendada ka igal pool mujal. Autor kirjeldab lahti, mis kriisid meid võivad tabada, kuidas me reageerida võime ning millega abistajad/lähedased arvestama peavad.
Mõned katkendid raamatust:
- Küsimine on kriisisituatsiooni kogenud inimesele vajalik ja seda ei pidurdata esimese vestluse käigus.
- Kriisid on inimese elu paratamatu osa ja arengust tulenevaid kriisietappe läbivad kõik inimesed, kuid eri intentsiivsusega. Traumaatilisi kriise kogevad inimesed eky jooksul aga vägagi erineval hulgal ja ulatuses.
- PTSD-d võib kogeda nii traumaatilise sündmuse ohver kui põhjustaja, aga ka abistaja.
- Traumat kogenud inimese teravad lausungid on vaja ümber tõlkida, mitte nende peale solvuda. Nii võib tähendada "Ma vihkan sind", et on soov öelda "Mul on meeletult valus, ma ei suuda suhelda ja ei tea, mida teha, kuid soovin, et sa ei jätaks mind maha ja püükasid mind taluda!"
- Kui eluväärtused on aga traumaolukorra järel muutunud, siis vanal moel suhtlemine ärritab, inimene on väga tundlik nii oma endiste väärtuste alavääristamise suhtes kui ka uute väärtuste mittemõistmine suhtes. Traumat kogenud inimene sageli ei oska või ei suuda muutusi ja ärrituse tegelikke põhjusi ise sõnastada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar