Raamat. Hingepilk

 "Poolikult lahendatud kriisid võivad aga moodustada inimhingesse raske pärandi mis kannavad veel aastate pärast oma kibedaid vilju." Tõnu Lehtsaar

Tõnu Lehtsaar on suhtlemispsühholoog ja koolitaja, kellelt on ilmunud raamat "Hingepilk" Kuigi raamat on kirjutatud kriisiolukordadest ja pastoraalpsühholoogiast, on selles palju kasulikku infot ka nendele, kes pole kristlased või usuvad mõnda teist religiooni.  Raamatu alguses tutvustab autor lähteseisukohti, pastoraalpsühholoogiat ning kriise üldisemalt. 

Teises peatükis on mitmed teemad, millega enamik esmareageerijaid tihti kokkupuudet omab. Näiteks "probleemsed isikud ja nendega suhtlemine" või "ületöötamine ja läbipõlemissündroom. Probleemsed isikud võivad olla kollektiivi osaks. Hüsteerilised isiksuse tüübid, kes püüavad suruda kõigi vahenditega teistele oma tahet peale, panna teisi endaga arvestama. See põhjustab arvukalt konflikte. Kahtlustav isikutüüp arvab, et nad peavad kõike teadma ja kontrollima. See loob konflikte, sest kellegile ei meeldi, et nende järel luuratakse. "Loomulikult on kahtlustaja ise veendunud, et ta on õige ürituse eest väljas," kirjutab autor.

Läbipõlemissündroomi osas kirjeldab Tõnu Lehtsaar selle tunnuseid. Füüsilised tunnusena on unehäired. Magad küll aga uni on halb ja ei puhka välja. Lisaks pidev väsimuse tunne. Läbipõlemissündroomil on veel intellektuaalsed, emotsionaalsed, sotsiaalsed ja usulised tunnused. Sotsiaalselt inimene suhted jahenevad seniste sõpradega. Selline isik arvab, et kõik teised on selles süüdi.

Raamatu suureks plussiks on see, et autor pöörab palju tähelepanu teaduslikule lähenemisele, ent on kõik lihtsalt lahti kirjutanud. Lõpus on ka mõisted ja kirjanduse loetelu. 

Mõned katkendid raamatust "Hingepilk"

• Inimene, kes pole iseennast leidnud ega tea, kes ta on ning mida ta elult tahab, ei saa aidata ligemest eneseleidmise teel. Pigem võib aitaja sellises olukorras ise abi vajada. Ja võib juhtuda, et teise hingeprobleeme lahendades lahendab aitaja tegelikult oma probleeme aidatava hinges. 
• Mida lähedasemad on olnud suhted, seda suurem on nende purunemisel tekkiv kriis.
• Teiste inimeste tundeid pole võimalik tunda. Saame küll kaasa tunda, elada sisse teise inimese maailma ja hingeellu, püüda mõista elusündmusi teise inimese vaatekohast, kuid ikkagi on minul minu ja sinul sinu tunded. 
• Iga inimene vajab vahel aega iseendaga üksinda olemiseks. Teistest eraldumine, suhtlemise vältimine, üksinduse ja üksilduse taotlemine on loomulikud vajadused, mille eiramine toob pingeid hinge ja suhetesse.