Raamat. Bulletproof Spirit

"Contrary to popular myth, emergency first responders are not invincible. We feel fear and are helpless at times, we suffer heartache, and we bleed just like everybody else." Captain Dan Willis

Politseikapten Dan Willise raamat "Bulletproof Spirit. The First Responder's Essential Resource for Protecting and Healing Mind and Heart" keskendub esmareageerijate vaimsele tervisele ning heaolule.  Autor kirjutab, et raamat on karjääris ellujäämise manuaal ning juhend, kuidas olla terve, motiveeritud ning professionaalne esmareageerija.

Mõned katkendid vabas tõlkes Dan Willise raamatust: 

Tunnused, mis viitavad vaimse tervise muredele:

1. Enese isoleerimine teistest
2. Ärrituvus
3. Unehäired
4. Viha
5. Emotsionaalne tuimus, apaatsus
6. Vähene suhtlus
7. Künism, usaldamatus, tööga rahulolematus
8. Depressioon
9. Alkoholi tarbmine või teised sundtegevused.

Kuid selleks, et saada teadlikuks sellest, kuidas töö sind tegelikult mõjutab, pead esmalt teadvustama oma sisemisi tugevusi ja nõrkusi. Neid mida tavaliselt tähelepanuta jätad ja mis sinu heaolu takistavad.  Kohad ja inimesed, kus saad tuge, paranemist ja inspiratsiooni. Samuti asjad, mida pead võib-olla rohkem pingutama, et tugevdada oma vaimu ja suurendada vastupidavust. Selleks esita endale järgmised küsimused: 

• Kuidas tulla toime kaotuse, valu, kannatuste ja abituse tundega? Mis on kõige tõhusam? Mida veel võiks proovida?
• Mida teeksid oma eluga, kui kaotaksid ootamatult karjääri puude tekkimise või muul põhjusel? Mis siis, kui kaotaksid oma abikaasa äkki ja ootamatult lahutuse või surma tõttu? Kuidas jätkaksid oma elu eesmärgi leidmist ning vaimse ja emotsionaalse heaolu säilitamist?
• Kuidas tulla toime kontrolli kaotamise tundega? Kas proovid oma elus liiga palju asju kontrollida? Kuidas on püüd inimesi ja asju kontrollida sinu suhteid ja elukvaliteeti mõjutanud? Kuidas saad keskenduda nendele asjadele enda kohta, mida saad kontrollida, näiteks oma suhtumisele, aususele ja reageerimisele erinevatele sündmustele?

Sa teed tööd tegema; ära ole töö. Kui kogu su identiteet on tööga seotud, siis kipud võtma väga isiklikult iga pisiasja, mis tööd mõjutab. Mõista, et esmareageerija EI OLE see, kes sa oled inimesena, vaid see, mida sa ajutiselt elamiseks teed.

Kõrge intensiivsusega psühholoogiline ja emotsionaalne erksuse ja agressiivsuse tase, mida esmareageerijad vajavad töökohal turvalisuse tagamiseks, nimetatakse hüpervalvsuseks (hyperviligance). Esmareageerijad on koolitatud olema pidevalt teadlikud, alati valvel – potentsiaalseid ohte järjekindlalt otsima ja hindama. Kahjuks vähendab hüpervalvsuse tsükli negatiivne külg ka ainevahetuse kiirust, põhjustades sageli esimeste reageerijate kaalutõusu.

Emotsionaalse heaolu strateegiad:

1. Kontrolli oma isiklikku aega. Hoia oma isiklik elu tööst lahus. Sinu isiklik elu on tegelikult su "päris" elu ja töö esmareageerijana on sellest ainult üks osa. Selle asemel, et lubada passiivselt tööstressil ja tööga kaasnevatel nõudmistel oma tegelikku elu juhtida, õpi elama oma tööst eemal oldud aja nimel.
2. Ela elu ellujääjana, mitte ohvrina. Keskendu ainult sellele, mida saad kontrollida. Näiteks oma ausust, seda kuidas töötad, oma suhtumist, oma reaktsioone asjadele, oma kaastunnet ja oma professionaalsust. Enamiku stressi põhjustab elus vastupanu osutamine, allasurumine või nende vastu võitlemine, mida tegelikult ei saa kontrollida.Õpi aktsepteerima seda, mille üle sa kontrolli ei oma. Aktsepteeri seda, mis on, püüdes samal ajal asju positiivselt ja konstruktiivselt parandada – või vähemalt parandada oma reaktsioone asjadele, mida ei saa muuta.
3. Seosta oma elukutse tõelise eesmärgiga. Esmareageerijad on ühiskonnas hea jõud. Nad on need, kes võitlevad kurjaga. Need hoiavad ühiskonnas korras ja võimaldavad meie eluviisil jätkuda. Tuleta endale enne igat vahetust meelde, et sul on võimalus positiivselt muuta iga inimest, kellega kokku puutud.
4. Kontrolli ennetavalt oma rahaasju. Kui sul on vaja teha järjepidevalt ületunde, et tasuda laenu ja kommunaalkulusid, siis puudub sul oma rahaliste kohustuste üle kontroll. Sinu eesmärk peaks olema vastu seista edasistele irratsionaalsetele kulutustele loobuda. Harjuta oma võimaluste piires elamist ja su stress väheneb oluliselt.
5. Naudi järjepidevalt kosutavat ja katkematut und. Kõige tõhusam viis unehäirete ennetamiseks on  järjepidev treenimine, õige toitumine, liigsete töötundide vältimine ning eelkõige alkoholi- või energiajookide ning muude kofeiini sisaldavate jookide kuritarvitamine vältimine. Hästi puhanud olemine aitab sul ka aktiivsena püsida.
6. Plaani pensionile jäämiseks juba oma karjääri algusel. Esmareageerijate peamine emotsionaalne lõks on see, et nad kipuvad oma tööga tugevalt samastuma; ja kui töö on kadunud, on sageli kadunud nende identiteet ja elamise põhjus. Siny töökoht võib vigastuse või mitmete muude ettenägematute asjaolude tõttu igal hetkel kaduda. Finantsplaan, aga ka tegevused ja huvid väljaspool sinu esmareageerija karjääri aitavad hoida sind maa peal ja keskenduda isiklikule elule.
7. Likvideerige või vähendage alkoholitarbimist ja/või muud ainete kuritarvitamist. Ainetest tekkinud mürgitus ainult süvendab ülivalvsust ja mõjutab sinu keha enda loomulikke kohanemisvahendeid. Pikemas perspektiivis võimenduvad PTSD sümptomid ja depressioon, meeleheide või lootusetus. Mõõdukas joomine võib olla õige, kuid enamikul esmareageerijatel pole aimugi, mida mõõdukas joomine tegelikult endast kujutab.
8. Seisa vastu ebaharilikele toimetulekust põgenemisele. Paljud esmareageerijad kasutavad üleliigset seksuaalkäitumist põgenemiseks või vahendina hüpervalvsuse tsükli eufoorilise tunde säilitamiseks. Need käitumised näitavad kehva toimetulekuvõimet, mida tuleb ära tunda ja millega tuleb tegeleda.
9. Harjuta lõõgastustehnikaid, sealhulgas mediteerimist ja visualiseerimist. Kui sa ei võta aega suhte- ja stressi vähendamise tehnikate järjekindlaks harjutamiseks, on sul raske ületada hüpervalvsuse tsüklit. Teleri- või arvutiekraani ees zombina istumine võib varjata taustal olevaid pingeid, kuid tegelikult leevendab see stressi väga vähe.
10. Tööta eesmärgipäraselt ja kaastundlikult. Kaastunne teenistuses viitab aktiivsele püüdele midagi muuta, vaadates kaugemale minimaalsest pingutusest, mis on vajalik konkreetse juhtumiga toimetulemiseks. Sageli võib kellegi pikem kuulamine, abi või nõu andmiseks lisaaja võtmine ning lohutus- või lootussõnade pakkumine kedagi oluliselt mõjutada.

PTSD arendamiseks ei pea sa tingimata osalema tulistamises või mõnes muus kohutavas intsidendis. Iga päev teed midagi traumeerivat. Sa näed asju, mida teised ei näe. Sa tegeled asjadega, millega teised ei pea kunagi tegelema. Peale seda pead koju minema ja normaalne olema. Sa ei saa lasta sellel tööl end elusalt ära süüa. Sinu vaimne heaolu on kõige olulisem.

Traumast mõjutatud ametnikel on oht sattuda sõltuvusse igasugusest hävitavast käitumisest. Sealhulgas joomisest, hasartmängudest, retsepti- või ebaseaduslike uimastite võtmisest ning seksist või pornograafiast. Põhimõtteliselt onesmareageerijad leidnud võimaluse, kui on võimalik millestki sõltuvusse jääda, seda ka teha. Selle põhjuseks on see, et kuigi sa tegeled selliste korduvate ja halvasti mõjutavate käitumisharjumistega, kipub su aju üliaktiivne algkiht rahunema, muutes su enesetunde paremaks. Sa tunned kergendust oma aju tasakaalustamisest. Niipea, kui te selle tegevusega ei tegele, muutub aju taas üliaktiivseks ja kontrollimatuks.

Tervenemine ja enda eest hoolitsemine on protsess. Suurim asi paranemise juures on see, et kui sa ei ütle kellelegi, et sul on probleem, siis see sööb sind sisemiselt ära. Sa pead tunnistama, et sinus toimub midagi, mis sulle ei meeldi. See võib olla väike asi, kuid tähelepanuta jäetud väikesed asjad muutuvad sageli suurteks probleemideks, mida me ei saa ignoreerida.

Emotsionaalne trauma ei ole nõrkus; see on vigastus ajule ja vaimule, inimese võimele traumaatilisi asjaolusid tõhusalt töödelda.

Emotsionaalsest apaatiast on väga raske taastuda ja see võib mõjutada sinu isikliku elu kõiki aspekte. Olles nii mõjutatud, ei tunne sa oma lastega rõõmu ega lähedust oma abikaasaga. Arvestades seda, mida iga päev koged, kuulub see alati töö potentsiaalsete ohtude hulka.

PTSD kahjustab aju võimet töödelda kriitilist intsidenti või ägedat stressi ning võib põhjustada mitmeid tõsiselt kurnavaid sümptomeid. Ja trauma käigus ei saa mitte ainult su aju vigastada. See võib su viia enesetapuni.

PTSD kipub arenema pärast kriitilist intsidenti, millega esmareageerija kokku puutub. See võib areneda ka aja jooksul, pärast korduvaid, märkimisväärselt stressirohkeid ja ohtlikke olukordi. Seda võivad põhjustada mitmesugused muud traumad, mida sa koged peaaegu iga päev ja millel on püsivad tagajärjed.

PTSD sümptomid:

• unehäired, õudusunenäod
• vihapursked tühiasjade tõttu, mis tavaliselt ei häiri
• eemaldumine perekonna, sõprade suhtlusest ja tegevustest
• raskused tööl
• tavaliselt rohkemate vabade päevade või haiguslehe võtmine
• alkoholi või medikamendited tarbimine, selleks et saaksid magada või unustada
• ärevus, vahel isegi iiveldamine ja oksendamine, enne tööle minekut.

Paljudel juhtudel ei saa PTSD all kannatav inimene aru, mis on juhtunud või kuidas ta on muutunud.

Vestluse alustamiseks saab kasutada järgmisi mittepealetükkivaid ja hinnanguid andmata küsimusi:

• "Ma märkasin ükspäev, et sa ei ole hetkel sina ise. Kas sind häirib miski?"
• "Kas soovid kohvi jooma tulla? Olen viimastel nädalatel märganud, et sa pole olnud sina ise?"

Autor käsitleb raamatus veel BeSTOW (Beyond Survival Toward Officer Wellness) programmi, kaaslaste tugiprogramme (peer-to-peer support), esmareageerijate elukaaslastega tekkivaid muresid ning kuidas neid toetada.