Kriis ja esmareageerija: veebruar 2022

reede, 25. veebruar 2022

Raamat. Damaged. A First Responder's Experiences Handling Post-Traumatic Stress Disorder

"Most people can walk around their town or city and see the shops, cars and people all busily heading somewhere. I walk around the same city, and all I see is a battlefield - a house where a battle to save a life failed, or an intersection and time spent cutting teenagers out of a wrecked car. It's a torturous existence." James Meuer

James Meuer'i raamat "Damaged. A First Responder's Experiences Handling Post-Traumatic Stress Disorder" on ühe parameediku kogemuslugu. James Meuer töötas kakskümmendkuus aastat parameedikuna.

Raamatus on käsitletud mõnes sündmused, mis autorile jätsid jälje, mille tulemusena arenes välja PTSD. Sündmuste kirjelduste juures räägib autor ka seda, kuidas teiste inimeste reaktsioonid ja sõnad teda mõjutasid. Näiteks kui liiklusõnnetuses oli surma saanud väikene tüdruk ning nad transportisid teda haiglasse ja läbi saatja kostis arsti süüdistus, et miks parameedik midagi päästmiseks ei tee. Peale seda kutset ei võimaldatud tal vaba momenti, et taastuda vaid saadeti kohe uuele kutsele. Teine juhtum, millest autor kirjutab, on seotud tulekahju ning kolme põlenud lapsega. Kui James Meuer ühe lapsega haiglasse sõitis, et ta elu päästa, sai ta pärast ülemuselt õiendada, et ta sõitis liiga kiiresti. Äsja raske sündmuse lõpetanud esmareageerijale mõjuvad sellised asjad rängalt. Kiirest sõidust saab rääkida hiljem, kui esmased tunded ja emotsioonid on ventileeritud.

Mõned katkendid vabas tõlkes raamatust:

Depressioon, ärevus ja paanikahood ei ole nõrkuse tunnused, need on märgid sellest, et oled püüdnud liiga kaua tugevana püsida.
Tavaliselt viitame ohvritele trauma või sündmuskoha kirjeldusega, mitte kunagi nimega. Nii hoiame neid endast eemal. Nii peaksime me nähtavast õudusest kaugemale jõudma. Nii ei tundu nad inimestena, kes suudavad meie südameid murda.
PTSD on füsioloogiline reaktsioon märgatavatele ebanormaalsetele olukordadele. See hõlmab spetsiifilisi keemilisi muutusi ajus, mis tekivad vastuseks traumaatilisele sündmusele. Paljud PTSD sümptomid ilmnevad nende ajumuutuste otsese tulemusena.
Kahjuks jättis trauma minu sisse sügava armi ja "normaalseks" naasmine polnud tõenäoline. Mul ei olnud võimalik traumaatilisi sündmusi läbi elada ja endine olla. Ma ei teadnud, millist mõju avaldab mulle armastatud töö tegemine.
Keegi ei ütle sulle, mida parameediku töö maksna läheb. Töö teeb sind karmiks, muutes sind külmaks enamiku emotsioonide suhtes. Ma ei pea silmas, et sa ei tunneks kunagi enam midagi, aga kui soovid selles töös ellu jääda, pead õppima mõned emotsioonid välja lülitama, muutuma kliiniliseks, jääma objektiivseks ja tegema oma tööd samal ajal parimal võimalikul viisil. Püüdma jätta seljataha kõik emotsioonid, mis teevad haiget ja valu.
Esmareageerijad on valmis ohverdama oma elu, et päästa teiste elusid. Olen endiselt nõus seda tegema, kuid mu vaim ja keha ei luba. Parameedikuks olemine oli sageli rahuldust pakkuv, kuid mõnikord ka häiriv. See on elukutse, mis ei halasta elu hinnale ega nendele, kes seda tööd teevad. Esmareageerija satub kõhklemata kõige ebasõbralikumatesse kohtadesse ja olukordadesse, mille olemasolust enamik inimesi kunagi ei tea.
Surnute vere saab mundrist välja aga mälestusi ei saa ajust välja pesta. Sa näed nägusid, nagu seisaks inimene otse su ees. Nagu sõber oleks külla tulnud - vana sõber, kes käib igal ajal, kui tahab ja siis on natukene aega seal, et ajada asjad su peas segamini.

Kuna autor on pärit kristlikust perest, siis ta leidis lahenduse usus. Kuna tegu on kogemuslooga, siis on see esitatud väga isiklikust vaatenurgast.

reede, 18. veebruar 2022

Lõputöö. Müüdid ja arvamused seoses pääste erialale õppima asumisega

"Suunad elukutsevalikul sõltuvad eelkõige väärtushinnangutest ja ellusuhtumisest. Päästeala töid hinnatakse füüsiliselt rasketeks ning hetkel ka vähem tasustatavateks. Palkade erinevus politsei- ja päästetöötajate vahel on üks olulisemaid põhjuseid, miks Päästekolledžisse õppimasuundujaid on tunduvalt vähem kui samadel alustel õpitingimustega Politseikolledžisse. Esineb veel teinegi tõsine probleem: abiturientide majanduslik olukord mõjutab kõrgkooli või eriala valikut. Edasiõppimiseks tuleb leida selline kool, kus ei ole õppemaksu ning on võimalik hoida madalad igapäevaselt tehtavad kulutused (toit, ühiselamu, ühistransport, jt)." Sulev Kallavus

Sulev Kallavuse lõputöö "Müüdid ja arvamused seoses pääste erialale õppima asumisega" "eesmärk on välja selgitada põhjus(ed), miks gümnaasiumide/keskkoolide lõpetajad ei ole huvitatud või ei ole võimelised jätkama õpinguid päästeteenistuse erialal." Hüpotees, millega autor tegeleb on, et päästeasutused ise toodavad tahtmatult kuvandit päästeteenistujatest kui superkangelastest, kelle hulka pürgimine tundub paljudele noortele saavutamatu eesmärgina.

Mõned katkendid tööst:

Märkimisväärne on fakt, et 2009. aasta septembrikuus pidasid Eesti elanikud institutsioonidest kõige usaldusväärsemaks päästeteenistust (täiesti/pigem usaldas päästeteenistust 96% vastanutest), kuid Sisekaitseakadeemia Päästekolledžisse õppimasuundujaid on endiselt vähe.
Läbiviidud küsitlusuuringu vastused annavad esmakordselt hea ülevaate abiturientide huvidest ja ootustest ning aitavad selgitada nende eelistusi tulevase elukutse (või huvipakkuva) eriala valikul.
Palkade erinevused politsei- ja päästeteenistujate vahel, päästeteenistujate kahjuks, on üks oletatav põhjus, miks Päästekolledžisse õppimasuundujaid on tunduvalt vähem kui samadel alustel õpitingimustega Politseikolledžisse. Noored soovivad oma tulevikku rajada väga kindlatele alustele, mille ühe osana nähakse head palgataset ning püsivat töökohta.
Käesoleva uuringu valimi moodustavad 1 linnakooli ja 1 maapiirkonnas asuva gümnaasiumi/keskkooli igast Eesti maakonnast lõpuklassi(de) õpilased. Lisaks kaasas autor valimisse suurlinnade Tallinn, Narva, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Pärnu ja Tartu vene õppekeelega koolid.
Küsimusele, kas sisejulgeoleku valdkonda (politsei, piirivalve, pääste) juhib Eestis justiitsminister, vastamine eeldas lisaks teadmistele tähelepanelikkust, kuna juba küsimuse algus viitas võimalikule vastuse variandile. Vastuste põhjal saab väita, et abiturientidel puuduvad selged arusaamad erinevate ministrite valitsemisalast. Töö autorit üllatas küllalt suur vastanute arv – 147 (29%), kes märkisid, et ei oska vastata ja 150 (30%), kes vastasid jah, mis oli vale vastus. Õigesti vastas alla poole – 210 (41%) abiturientidest.
Kõige enam mõjutab positiivselt tulevase eriala valikut abiturientidel, et oleks tagatud kindel töökoht – 381 (75%) vastanutest. Sellele järgnes soov olla kindlustatud kindla sissetulekuga (palgaga) – 358 (71%) ning väga head karjääritegemise võimalused (vertikaalselt alt–üles) – märgiti 263-l (52%) korral (Joonist 13). Need vastused olid täiesti ootuspärased. Kõrghariduse omandamise järel soovitakse kindlustada püsivalt ka oma tulevik. Kahjuks on päästevaldkonnas toimuvad pidevad ümberkorraldused loonud kuvandi, et selles vallas pole tulevase töökoha saamiseks kindlustunnet ning abituriendid ei julge päästeeriala valikuga riskida.
... abiturientide enesehinnangud selle kohta, miks nad ei sobi töötama pääste erialal. Vastused jaotusid suhteliselt ühtlaselt. Kõige enam ehk 147 (29%) vastanut leidis, et päästevaldkond ei huvita neid üldse. Sobiv vastus puudus valikvastustes 119 (23%) vastanu jaoks. Keemia ja füüsika ei paku üldse huvi 96 (19%) vastanule ja 94 (18%) arvavad, et ei suuda läbida füüsilisi-kehalisi katseid. Autor näeb nendes vastustes kinnitust oma müüditeooriale – pääste eriala omandamine ei seisne ainult nendes ainetes. Neid, kes ei tule toime matemaatika ülesannete lahendamisega 46 (9%) ja kelle riigikeele oskus ei vasta nõuetele 5 (1%) oli koguvalimist marginaalne hulk, mistõttu need ei ole teguriteks, mis takistavad pääste eriala valikut.

teisipäev, 15. veebruar 2022

Lõputöö. Tööstress Ida ja Põhja prefektuuride kordonite ja piiripunktide näitel

"Stressi mõju inimesele analüüsides on olulised isiksuseomadused. Inimesest enesest sõltub, kas ning kui suurel määral erinevad stressi faktorid talle mõjuvad. Kontrolli tunnetamine enda üle on väga oluline. Kui inimene tunneb end olukorra juhina, siis ei ole stress oht, vaid hoopis väljakutse. Kui kontroll enda tegevuse ning olukorra üle kaob, siis võib stress kriisiks muutuda. " (Aleksei Zaitsev)

Aleksei Zaitsev käsitleb oma lõputöös "Tööstreess Ida ja Põhja prefektuuride kordonite ja piiripunktide näitel" politseiametiga kaasas käivat stressi. Mitmed maailmas tehtud uuringud näitavad, et politseiniku elukutse on üks stressirikkamaid ameteid.

Mõned katkendid lõputööst:

Lõputöö eesmärk on kordonite ja piiripunktide politseiametnike poolt tajutavate tööstressi faktorite ja nende ennetamise meetodite välja selgitamine. Saadud tulemused aitaksid tulevikus tegeleda tööstressi faktorite ennetamisega ning nende mõju vähendamisega. Tänu sellele väheneks töötajaskonna tööstressi sattumise oht.
Terav stress on ühekordne juhus, mis tuleb ja samas möödub kiirelt. Üheks terava stressi põhjuseks võib olla üleelatud ohtlik olukord. Pikaajaline stress on tingitud kestvast pingest, mida kogeme stressi tekitavate intsidentide või jätkuvalt käimasolevate situatsioonide tõttu. Üks levinumaid pikaajalise stressi põhjustajaid on keerukas töökeskkond.
Eustress on hea stress, millel on motiveeriv tähendus. Neustress on teatav neutraalne vaheseisund, mis tekib siis, kui saadakse teada kaugest ärevust tekitavast sündmusest, milles ise ei osaleta. Distress aga on kahjulik stress, mille puhul tekivad psüühilised hälbed.
Politseiametnike tööstress on politseitööga kaasnev või selles sisalduv stress. Politseiametnike tööd on peetud üheks stressitekitavamaks tööks ning politseiametnikel on palju stressiga seotud kaebusi ning psühholoogilisi probleeme, haigusi ning töölt puudumisi. (Anion 2006:53)
Politseiametnike töö on juba oma olemuselt stressirikkas, kuna alati on võimalus, et satutakse eluohtlikesse olukordadesse (Brown & Campbell 1994:8).
Tööstress võib esile kutsuda ka ebatervislikku toitumist või sobimatut käitumist. Inimene võib alustada suitsetamist või hakata eelnevast rohkem suitsetama ning rohkem või vähem sööma. Lohutust hakatakse otsima ka alkoholi liigtarbimisest ning võetakse põhjendamatuid riske tööülesandeid täites. Nimetatud sobimatud käitumisviisid võivad viia haiguste tekkeni või enneaegse surmani. Samuti võib tekkida suitsiidi oht. (Kompier & Levi 1994; Pulver 1991)
Politseiametnike töös on stress enamasti seotud sellega, et esineb võimalus tulirelva kasutamiseks ning oma elu ohtu seadmiseks. Stressi tekitavad ka töökorralduslikud probleemid. Politseiametnikud eeldavad oma töö stressirohkust, mistõttu nad ei taju tavainimese jaoks tugevaid stressoreid stressitekitavatena. (Anion 2006:53)
Suurem stress on nendel politseiametnikel, kes peavad väljas patrullima ning kellel on seega oht kokku sattuda seaduserikkujaga. Tulirelva kasutamine politseiametniku poolt teenistusülesannete täitmisel viib sageli mitmete kahjulike psühholoogiliste seisunditeni. Politseiametnik võib kogeda isoleerituse ning tuimuse tunnet. Öösiti on raske magada ning esinevad halvad unenäod. Pärast sellist olukorda võib politseiametnik hakata tundma kõrgenenud hirmu ning ohtu. On juhtunud nii, et peale tulirelva kasutamist paljud politseiametnikud otsustavad töölt lahkuda. Sellise stressi kogemine oma töös võib viia püsiva stressini ning füüsilise tervise probleemideni. Sarnaselt võib mõjuda füüsilise jõu kasutamine seaduserikkuja vastu või tema poolt politseiametnike vastu.
Kõik muutused organisatsioonis rikuvad töötajate väljakujunenud töörütmi ning seetõttu peavad töötajad muutma oma harjumusi nii käitumises kui ka töötamises. Sageli toovad muutused endaga kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Sellise olukorra tekkimisel vihastuvad töötajad kergemini ning võivad toimida endalegi ootamatult. (Elenurm jt 1997:45)
Tööstressis oleva töötaja jaoks aitab toetus aga tööstressiga toime tulla. Kui toetust ei pakuta aktsepteeritaval viisil, võib sellel olla negatiivne tagajärg. Töötajate töövõime ning enesehinnang võivad langeda. Siinkohal on vaja kindlalt teada, milles töötajat toetada. Muidu võib juhtuda, et sekkutakse muudesse asjadesse ning töötaja hakkab mõtlema, et keegi teda ei mõista. (Anion 2006:66)
Alati tuleb töötajatega enne rääkida kui tegutsema hakatakse, kuna töötajad tahavad olla kuuldud ning mõistetud. Nad hindavad seda, kui leiavad oma tööalastes muredes ja küsimustes juhi poolset juhendamist ning toetust.
Politseiametnikud, eriti mehed, ei soovi eriti sotsiaalset toetust otsida, mille põhjuseks peetakse töö salastatust ning püüet säilitada vaprat imagot. Selle asemel kiputakse hoopis oma tööstressi eitama, tarbitakse alkoholi ning tõmbutakse endasse. (Anion 2005:8)

reede, 11. veebruar 2022

Artikkel. First Responder Mental Health. A Literature Review of Current Individual and Organizational Issues

"There also needs to be more education at an individual level about mental health and trauma exposure effects on the individual so new hire first responders are better prepared and able to get support for their mental health if needed so they can stay in the field. More research needs to be conducted for better education, training, and organizational supports to be evidence-backed and useful in the long term."

Jordan Bolzon ja Nick Halmasy käsitlevad oma 2021 aasta artiklis "First Responder Mental Health: A Literature Review of Current Individual and Organizational Issues." kolme teemat, mis puudutab esmareageerijate vaimset tervist. Need teemad on individuaalsed teadmised vaimsest tervisest ja kokkupuude traumadega; häbimärgistamise ja vastupidavuse koolitus; ja vaimne tervis organisatsiooni tasandil. Selles ülevaates tunnistatakse, et suur osa praegusest kirjandusest on vigane, kuigi pakub siiski väärtuslikku teavet ja tulemusi. Autorid lõpetavad soovitustega praeguste ja tulevaste uuringute ning esmareageerijate vaimse tervise parandamiseks.

Mõned katkendid vabas tõlkes:

Esmareageerijatel on üheksakümmend protsenti suurem tõenäosus kokku puutuda potentsiaalselt traumaatilise sündmusega (PTE, potentially traumatic event) rohkem kui ülejäänaud elanikkonal. Psüühikahäirete diagnoosimise ja statistilise käsiraamatu (DSM-5) viiendas väljaandes on PTSD klassifitseeritud trauma ja stressiga seotud häireks (Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon, 2013). See esmareageerijaid hinnanguliselt kümme kuni kakskümmend kaks protsenti; PTSD ei ole siiski nii tõenäoline kui depressioon või muud meeleoluhäired pärast traumaatilist kokkupuudet. Paljudel inimestel ei teki PTSD-d ega muid vaimseid häireid.
Esmareageerijate värbamise hoiakuid ja tavasid käsitleva uuringu põhiteema oli see, et paljud praegused töötajad leidsid, et paljud uued töötajad ei ole teadlikud vaimse tervise probleemidest, mis võivad tuleneda korduvast kokkupuutest PTE-dega.
Austraalias tehtud päästetöötajate uuringu tulemusena selgus, et PTE-ga omas kokkupuudet ühe korra 90% osalejatest ja vähem kui 40% kasutas adaptiivseid toimetulekustrateegiaid. Need tulemused viitavad sellele, et korduvast traumaatilisest kokkupuutest tingitud vaimse tervise probleemide ennetamisel omavad suurt rolli teadmised, koolitus ja positiivsed toimetulekustrateegiad.
Vaimse tervise koolituse ja psüühikahäirete uuringus leiti, et kui osalejatele tehti vaimse tervise koolitusi, vähenesid nende võimalused saada psüühikahäireid. Uuringus leiti ka, et igasugune vaimse tervise koolitus suurendas tajutavalt juurdepääsu vaimse tervise tugiteenustele.

teisipäev, 8. veebruar 2022

Lõputöö. Organisatsioonikultuur ning kultuurikonflikti võimalused Politsei- ja Piirivalveameti näitel

"Olles konfliktiolukorras, mille tekke põhjused on teada, loob see keerulisest situatsioonist võitjana välja tulemiseks suured eeldused. Teadmised kultuurist aitavad ära hoida kultuurikonflikti. Sama võrduse võib tuua ka organisatsioonikultuuri juurde, mille tundmine aitab ära hoida organisatsioonikultuuri konflikti." (Raul Kabur)

Inimesed veedavad suure osa oma ajast tööl ning seetõttu on oluline organisatsiooni sisekliima. Halva sisekliimaga kohtades tekib stress, mis võib lõppeda läbipõlemisega. Raul Kabur käsitleb oma lõputöös "Organisatsioonikultuuri ning kultuurikonflikti võimalused Politsei- ja Piirivalveameti näitel", politsei, piirivalve ning Maksu- ja Tolliameti ühinemisel tekkinud uue organisatsioonikultuuri.

Lõputöös tehtud "uurimuse eesmärk on välja selgitada, kuidas tajuvad ametnikud organisatsioonikultuuri ühendametis, millised väärtusi peetakse oluliseks oma allüksuse siseselt ja kas midagi on muutunud peale Politsei-ja Piirivalveameti loomist"

Mõned katked tööst:

Olles konfliktiolukorras, mille tekke põhjused on teada, loob see keerulisest situatsioonist võitjana välja tulemiseks suured eeldused. Teadmised kultuurist aitavad ära hoida kultuurikonflikti. Sama võrduse võib tuua ka organisatsioonikultuuri juurde, mille tundmine aitab ära hoida organisatsioonikultuuri konflikti.
Kultuur on väljakujunenud moodus, kuidas inimgrupid käituvad, ning uskumussüsteemid, mille nad on välja arendanud oma käitumise põhjendamiseks ja seletamiseks.
Organisatsioonikultuur mõjutab praktiliselt kõike, mis organisatsioonis igapäevaselt toimub, alates sellest, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja kuidas nad riietuvad, kuni viisini, kuidas nad täidavad oma tööülesandeid ning kuidas võetakse vastu firmale olulisi otsuseid. (Alas 2002: 62)
Organisatsioonikultuuri saab võtta kui peamist tõekspidamist, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga, ning sisemises koostegevuses ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus-, mõtlemis- ja käitumisviise. (Vadi 2000:288) Autori arvates saab siin paralleele tuua Politsei- ja Piirivalveametis toimiva sallimatusega seaduserikkumise ja valelikkuse suhtes. Politseiametnik peab olema aus, seadusekuulekas ja eeskujuks oma käitumisega kaaskodanikele. See on autori arvates üks olulisemaid tõekspidamisi. Vastasel korral ei ole tegemist selleks tööks sobiva inimesega.
Kiired muudatused organisatsioonis võivad olla normaalsed, aga neil võivad olla ka väga tõsised tagajärjed. Igal inimesel on piir kui mitmete muudatustega ta suudab korraga toime tulla. Liigne stress ja meeltesegadus mida tekitatakse inimestele lühikese aja jooksul suurte muutustega toime tulemiseks on ebatervislik.
Saksamaal on uuritud politseiorganisatsiooni töötajate reaktsioone läbiviidavatele muudatustele alates 1990-ndatest. Selgus, et juhtimistavades tehtud muudatused võivad põhjustada muudatusi olemasolevas organisatsioonikultuuris, mis omakorda võib põhjustada kõrvalekaldeid organisatoorsetes normides.
Kui vaadelda konflikti olemust, siis konflikt on vastuolu. Liigitades vastuolud sisemisteks ja välisteks, saab defineerida sisemise ja välimise konflikti. Väline konflikt on indiviididevaheline vastuolu. Sisemine konflikt on vastuolu indiviidis endas.
Väärtuskonfliktid tekivad siis kui üks pool (indiviid või grupp) nõuab teiselt poolelt (indiviidilt või grupilt) et too (nood) oma väärtusi muudaks. Rahvasuu ütleb, et „väärtuste üle ei vaielda, vaid kakeldakse“ See tähenda seda, et diskuteerimisel selle üle kelle väärtus on parem, ei ole suuremat mõtet. Seepärast on arukas teise väärtusi aktsepteerida.
Eesmärgikonflikt tekib siis kui üks indiviid takistab teisel indiviidil eesmärkide saavutamist. Eesmärgikonflikte on sageli üsna keerukas analüüsida kuna eesmärgikonfliktis võib sisalduda „peidetult“ väärtuskonflikt ja/või vajaduste konflikt. (Krips 2011:26)
Võimu kuritarvitamine on üks olulisemaid konflikti allikaid organisatsioonis. Konflikte esineb gruppide ja inimeste vahel peamiselt siis kui tunnetatakse, et keegi takistab teisel oma eesmärkideni jõudmast. Võib juhtuda, et sõbralikust võistlusest areneb välja suur konflikt.

reede, 4. veebruar 2022

Lõputöö. Töörahulolu, stress ja läbipõlemine Lääne prefektuuris

"...peamine stressi tekitaja politseinikel on väike töötasu, seejärel määratlematus ning ülekoormatus, ajapuudus. Ametnikes tekitab stressi pidevad ümberkorraldused, koondamised. Rahul ollakse töökollektiivi ja töötingimustega. Stressi vähendamisel peetakse oluliseks töötasu suurendamist, tööülesannete võrdsemat jaotamist ja süsteemis stabiilsuse loomist." (Kaili Kiik)

Kaili Kiik tutvustab oma lõputöös "Töörahulolu, stress ja läbipõlemine Lääne prefektuuris," oma lõputöös põhjalikult stressi ja läbipõlemist. Nende tunnuseid, tekkimise põhjuseid ning annab soovitused olukorra paremaks muutmiseks.

Lõputöö eesmärgi täitmiseks püstitatakse järgmised ülesanded:

Anda ülevaade Lääne prefektuuri isikkoosseisust ja põhitöö valdkondadest.
Koguda andmeid, analüüsida ja võrrelda töötajate rahulolu ja stressitaset.
Teostatud analüüsi põhjal pakkuda välja lahendusi töörahulolu suurendamiseks, stressisituatsioonide lahendamiseks ja läbipõlemise vältimiseks.

Mõned katkendid tööst:

Politseis kui organisatsioonis saame rääkida töörahulolust ehk olukorrast, mil on piisavalt panustatud motivatsioonile edukate tulemuste saavutamiseks. Selle puudumisel tekib töötajates stress. Samuti on politseitöö oma olemuselt väga stressirohke, sest enamasti tuleb tegeleda ebameeldivate sündmuste, liiklusõnnetuste ja kuritegudega. Sellest kõigest tekkiva tööstressi pikaajaline kestmine võib viia läbipõlemiseni.
Autori arvates on paljude stressi tekitavate olukordade põhjuseks töötajate vähene ettevalmistatus. Muudatuste ja uuenduste tegemisele peaks eelnema põhjalik analüüs ja selgitus. Uue tehnika ja tööprotsesside ning arvutiprogrammide kasutusele võtmisele on vajalik eelnev nii teoreetiline kui praktiline väljaõpe. Üks sagedasi põhjuseid, miks inimesed stressi langevad, ongi koolituste vähesus
Elus tajutav stress ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline või võimatu – lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet.
Politseitöö suurimateks tööstressi allikateks on peetud abituse ja kontrolli puudumise tundeid töökeskkonna üle.
Käesoleva töö autori arvates stressi põhjustavad faktorid pikaajaliselt ja koos kestes viivad peagi olukorrani, kus inimene ei ole suuteline enam tööle keskenduma ning kui õigel ajal seda ei märgata ja vastuabinõusid kasutusele ei võeta, on ta oma ametis jätkama võimetu – ta on läbipõlenud.
Esimeseks läbipõlemise põhidimensiooniks on kurnatus, mis on neist kolmest tähtsaim. Tihtipeale ütlevad inimesed, et nad on läbipõlenud, kuigi tegelikult on kurnatud. Probleemsete inimestega tegelevate asutuste töö emotsionaalne nõudlikkus võib töötaja emotsionaalselt ära kurnata ja ta ei jõua enam klientidega tegeleda. Suur töökoormus on seotud kurnatusega.
Teiseks põhidimensiooniks on depersonalisatsioon ehk künism, mis tähendab emotsionaalset eemaldumist klientidest ja nende ignoreerimist. Töötajad kasutavad ka kognitiivset distantseerumist ja küünilist suhtumist, seda kinnitavad mitmed läbipõlemise uurijad. Küüniliselt käitudes püüavad töötajad toime tulla ja ennast kaitsta stressi tekitavas olukorras.
Kolmas dimensioon on ebaefektiivsus ehk vähenenud suulikkus, mis on keerulisem, sest hõlmab kahte esimest dimensiooni. Nimelt kui inimene tunneb ennast kurnatult ja küüniliselt, siis on tal ka raske saavutada tulemusi.
Peale keerulise sündmuse lahendamist on raske end välja lülitada ja uinuda. Mõtted lähevad paratamatult töö peale ja väljapuhkamata on järgnevad päevad aina stressirohkemad. Seejärel ei suuda ees olevaid ülesandeid lahendada ja need hakkavad kuhjuma. Rahunemisaja ja organisatsiooni poolsete töörahulolu taastavate tegurite puudumisel on politseitöötaja tööpanus järgnevalt kahanemas ja töölt lahkumise võimalus suur.

teisipäev, 1. veebruar 2022

Raamat. Mindfulness for Warriors. Empowering First Responders to Reduce Stress and Build Resilience

"All first responders have invisible wounds. They see, hear, and endure things that most of us can´t even imagine. They carry a weight that would be unbearable for the average citizen, and because of this, they are dying younger and, in some cases, choosing to end their own lives." Kim Colegrove

Kim Colegrove raamat "Mindfulness for Warriors. Empowering First Responders to Reduce Stress and Build Resilience" keskendub esmareageerijate vaimsele tervisele. Kim Colegrove'i abikaasa oli politseinik, kes sooritas enesetapu. Autor toob raamatus välja: "Proovisime tavalist psühhiaatrilist lahendust, kuid see ei aidanud mu abikaasat kunagi, sest ta ei loobunud selles keskkonnas kuidagi oma valvsusest."

Esmareageerijad on "teistmoodi" inimesed. Nad näevad ja kogevad asju, millest enamik inimesi isegi mõelda ei oska või arvavad, et need kuuluvad televiisori ekraanile. Nad on ühiskonna valvurid, probleemide lahendajad. Nende esmane reaktsioon on olla tugev. Kim Colegrove kirjutab raamatus, mida teevad erinevad sündmused esmareageerijate psüühikaga. Ta tutvustab nende hoiakuid endale abi otsimise suhtes ning lõpuks pakub välja lahenduse tänases päevas kohal olemise ja meditatsiooni läbi. Kindlasti kõigile autori lähenemine ei sobi, ent kasulikke ideid võib antud raamatust saada igaüks. Kogu materjali kirjutades on Kim Colegrove arvestanud pika staažiga esmareageerijate soovitusi.

Mõned katkendid vabas tõlkes:

Nendes kultuurides kõige sagedamini kasutatavad ja aktsepteeritud toimetulekumehhanismid on liigne joomine, retseptiravimite kasutamine, riskantne käitumine, asjade vältimine ja must huumor (naljade rääkimine ja naermine šokeerivate, häirivate ja õudsete asjade üle, mida töö käigus kogetakse). Mõistlik, kas pole? Kui inimesel ei ole lubatud tunda ega näidata normaalseid inimlikke emotsioone, siis vähemalt naer pakub leevendust kinnihoitud valust, leinast, kurbusest, vihast, hirmust ja meeleheitest.
Meie esmareageerijad on väga hästi koolitatud, kuid koolitus ei valmista neid ette töö vaimseteks ja emotsionaalseteks mõjudeks.
Tavakodanikul pole aimugi, mida esimesed reageerijad näevad, kuulevad ja oma karjääri jooksul taluvad. Nad puutuvad pidevalt kokku teiste inimeste traumadega ja on neist mõjutatud: õnnetused, katastroofid, vägivald, väärkohtlemine, hooletusse jätmine, ohvriks langemine ja surm. Seda tüüpi traumat nimetatakse sekundaarseks traumaks.
Vaimse tervise ravi saamine ei tähenda, et oled vaimuhaige.
Kui sul on tehtud töö ja nähtud asjade tõttu vaimselt ja emotsionaalselt raskusi, oled saanud haavata. Sa ei ole nõrk, sa oled inimene.
Kõigil esmareageerijatel on nähtamatud haavad. Nad näevad, kuulevad ja taluvad asju, mida enamik meist isegi ette ei kujuta. Nad kannavad raskust, mis oleks tavakodanikule talumatu, ning seetõttu surevad nad nooremana ja mõnel juhul otsustavad oma elu lõpetada.
Trauma tekib siis, kui inimene kogeb väärkohtlemist, ohvriks langemist, hooletusse jätmist, kaotust, vägivalda ja katastroofe või on nende tunnistajaks. Mõiste "sekundaarne trauma" viitab kokkupuutele teiste inimeste traumaga. Kahjuks kogeb enamik esmareageerijad oma karjääri jooksul mingisuguseid traumasid ja see võib olla neile vaimselt ja emotsionaalselt mürgine. Asja teeb hullemaks see, et paljud esmareageerijad kannavad endaga kaasas traumasid, mille nad said enne karjääri alustamist.
Kuid mis kõige hullem, paljud esmareageerijad tunnevad häbi, sest nad teavad, et vajavad abi, ja usuvad, et abi küsimine on nende erialal tabu.

Suitsiidimõtted jagunevad kaheks peamiseks tüübiks: passiivne ja aktiivne.

Passiivne enesetapumõte tähendab, et inimene mõtleb surmale ja suremisele või soovib, et ta sureks, kuid tal ei ole plaani ennast tappa.

Aktiivne enesetapumõtted on siis, kui inimesel on kavatsus end tappa ja tal on selleks plaan.

Kui kahtlustame, et keegi võib olla enesetapukavatsus, ei piisa sellest, kui küsime, kas ta kaalub enda kahjustamist, või selle küsimuse mõne muu pooliku versiooni. Me peame esitama otsese ja terava küsimuse: "Kas sa kavatsed end tappa?" Seejärel, kui inimene kõhkleb või vastab mõnele jah-lähedasele versioonile, tuleb esitada selle väga olulise järelküsimuse: "Kas sul on olemas plaan?" Kui jah, siis peame viivitamatult tegutsema.

Mida tähendab tegutseda? Võimalusi on lõputult ja see sõltub asjaoludest. Ainus asi, mis ei sobi, on tegevusetus, kui keegi annab märku, et tal on enesetapuplaan.

Siin on meditatsiooni lihtne määratlus: iga päev paar minutit katkematut vaikust.

Samuti ei pea sa oma mõtteid vaigistama. See on võimatu ja selle proovimine on stressirohke. Harjutamise ja visaduse abil saad teada, mida teha, kui mõtted tekivad, ning aja jooksul märkad, et mõtted hakkavad paika loksuma ja vaibuma.

Meditatsiooni eesmärk ei ole kontrollida oma mõtteid. Selle eesmärk on takistada neil sind kontrollimast.

Raamatu viimases osas on lihtsad võtted, kuidas igapäevaselt meditatsiooni oma ellu tuua ning millele võib selle käigus tähelepanu pöörata.

Kriis ja esmareageerija

Lehed