teisipäev, 8. veebruar 2022

Lõputöö. Organisatsioonikultuur ning kultuurikonflikti võimalused Politsei- ja Piirivalveameti näitel

"Olles konfliktiolukorras, mille tekke põhjused on teada, loob see keerulisest situatsioonist võitjana välja tulemiseks suured eeldused. Teadmised kultuurist aitavad ära hoida kultuurikonflikti. Sama võrduse võib tuua ka organisatsioonikultuuri juurde, mille tundmine aitab ära hoida organisatsioonikultuuri konflikti." (Raul Kabur)

Inimesed veedavad suure osa oma ajast tööl ning seetõttu on oluline organisatsiooni sisekliima. Halva sisekliimaga kohtades tekib stress, mis võib lõppeda läbipõlemisega.  Raul Kabur käsitleb oma lõputöös "Organisatsioonikultuuri ning kultuurikonflikti võimalused Politsei- ja Piirivalveameti näitel", politsei, piirivalve ning Maksu- ja Tolliameti ühinemisel tekkinud uue organisatsioonikultuuri. 

Lõputöös tehtud "uurimuse eesmärk on välja selgitada, kuidas tajuvad ametnikud organisatsioonikultuuri ühendametis, millised väärtusi peetakse oluliseks oma allüksuse siseselt ja kas midagi on muutunud peale Politsei-ja Piirivalveameti loomist"

Mõned katked tööst:

  • Olles konfliktiolukorras, mille tekke põhjused on teada, loob see keerulisest situatsioonist võitjana välja tulemiseks suured eeldused. Teadmised kultuurist aitavad ära hoida kultuurikonflikti. Sama võrduse võib tuua ka organisatsioonikultuuri juurde, mille tundmine aitab ära hoida organisatsioonikultuuri konflikti.
  • Kultuur on väljakujunenud moodus, kuidas inimgrupid käituvad, ning uskumussüsteemid, mille nad on välja arendanud oma käitumise põhjendamiseks ja seletamiseks.
  • Organisatsioonikultuur mõjutab praktiliselt kõike, mis organisatsioonis igapäevaselt toimub, alates sellest, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja kuidas nad riietuvad, kuni viisini, kuidas nad täidavad oma tööülesandeid ning kuidas võetakse vastu firmale olulisi otsuseid. (Alas 2002: 62)
  • Organisatsioonikultuuri saab võtta kui peamist tõekspidamist, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga, ning sisemises koostegevuses ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetus-, mõtlemisja käitumisviise. (Vadi 2000:288) Autori arvates saab siin paralleele tuua Politsei- ja Piirivalveametis toimiva sallimatusega seaduserikkumise ja valelikkuse suhtes. Politseiametnik peab olema aus, seadusekuulekas ja eeskujuks oma käitumisega kaaskodanikele. See on autori arvates üks olulisemaid tõekspidamisi. Vastasel korral ei ole tegemist selleks tööks sobiva inimesega.
  • Kiired muudatused organisatsioonis võivad olla normaalsed, aga neil võivad olla ka väga tõsised tagajärjed. Igal inimesel on piir kui mitmete muudatustega ta suudab korraga toime tulla. Liigne stress ja meeltesegadus mida tekitatakse inimestele lühikese aja jooksul suurte muutustega toime tulemiseks on ebatervislik. 
  • Saksamaal on uuritud politseiorganisatsiooni töötajate reaktsioone läbiviidavatele muudatustele alates 1990-ndatest. Selgus, et juhtimistavades tehtud muudatused võivad põhjustada muudatusi olemasolevas organisatsioonikultuuris, mis omakorda võib põhjustada kõrvalekaldeid organisatoorsetes normides.
  • Kui vaadelda konflikti olemust, siis konflikt on vastuolu. Liigitades vastuolud sisemisteks ja välisteks, saab defineerida sisemise ja välimise konflikti. Väline konflikt on indiviididevaheline vastuolu. Sisemine konflikt on vastuolu indiviidis endas.
  • Väärtuskonfliktid tekivad siis kui üks pool (indiviid või grupp) nõuab teiselt poolelt (indiviidilt või grupilt) et too (nood) oma väärtusi muudaks. Rahvasuu ütleb, et „väärtuste üle evaielda, vaid kakeldakse“ See tähenda seda, et diskuteerimisel selle üle kelle väärtus on parem, ei ole suuremat mõtet. Seepärast on arukas teise väärtusi aktsepteerida.
  • Eesmärgikonflikt tekib siis kui üks indiviid takistab teisel indiviidil eesmärkide saavutamist. Eesmärgikonflikte on sageli üsna keerukas analüüsida kuna eesmärgikonfliktis võib sisalduda „peidetult“ väärtuskonflikt ja/või vajaduste konflikt. (Krips 2011:26)
  • Võimu kuritarvitamine on üks olulisemaid konflikti allikaid organisatsioonis. Konflikte esineb gruppide ja inimeste vahel peamiselt siis kui tunnetatakse, et keegi takistab teisel oma eesmärkideni jõudmast. Võib juhtuda, et sõbralikust võistlusest areneb välja suur konflikt.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Artikkel. Police well-being interventions: Using awe narratives to promote resilience

 "An examination of these police participant stories and themes through the lens of suicide prevention efforts shows that the results a...